/nginx/o/2011/09/15/750456t1h7827.jpg)
USA president John F. Kennedy mõrvati Texases Dallases 22. novembril 1963. aastal.
Jacqueline Kennedy vihkas kuulsat inimõigusaktivisti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar kuud pärast oma mehe surma puistas endine esileedi Jacqueline Kennedy oma kodus südant Valge Maja nõunikule Arthur Schlesingerile, kirjutab BBC.
Salvestati kaheksa tunni jagu materjali.
Proua Kennedy paljastab lindistustel, et ta abikaasa oli salamõrva ohu kohta musta huumorit teinud.
Lindistustelt paljastub samuti, et Jacqueline Kennedy oli oma mehele pühendunud ning käitus tõelise esileedina. Kuuba raketikriisi ajal 1962. aastal tahtis president oma naise saata võimaliku tuumasõja eest varjendisse, kuid naine keeldus minemast.
«Valges Majas ei ole varjendit. Ma tahan olla sinuga ja surra koos sinuga, see on ka meie laste soov,» olevat Jacqueline Kennedy oma mehele vastanud.
USA endine esileedi ei paljasta enda ja oma mehe lähisuhtest just palju. Selle asemel räägib ta maailmas tuntud inimestest, kellega ta kohtus.
Jacqueline Kennedy vihase kriitika osaliseks sai USA mustanahaline inimõigusaktivist Martin Luther King.
Proua Kennedy arvates sai Kingist tõeline «pind silmas» pärast seda, kui King pidas oma kuulsa kõne «I have a Dream».
Enne seda kõne aga olevat olnud orgia.
Jacqueline Kennedy räägib lindistusel, kuidas King olevat naisi ühte hotelli niinimetatud seksipeole kutsunud, hoolimata sellest, et järgmisel päeval pidi ta tähtsa kõne pidama.
Esileedi andmetel salvestas FBI Kingi hotellitoas toimunud vestlused, kuid neid ei saa avalikustada enne 2027. aastat.
Kingi mainet kukutas Jacqueline Kennedy silmis veel ka see, et inimõigusaktivist olevat John F. Kennedy matustel olnud joobes.
Ka olevat King pilganud matusetalitust läbi viinud kardinal Richard Cushingit.
Jacqueline Kennedy lindistused avalikustatakse täies mahus täna 15. septembril ilmuvas raamatus. Raamatu koostas Jacqueline Kennedy tütar Caroline Kennedy.
Lisaks Martin Luther Kingile ei meeldinud Jacqueline Kennedyle ka kunagine Prantsusmaa president Charles de Gaulle, keda ta pidas enesekeskseks ja vastikuks. Karme sõnu leidus proua Kennedyl ka India kunagise peaministri Indira Gandhi kohta.
Jacqueline Kennedy suri 19. mail 1994. aastal 64-aastasena.