«Võhma juurikas» toob linna Eesti aiandustipud ja Läti spetsialistid

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laada läbiv teema on juurikas ning ürituse viidadki on tehtud rabamändide juurikatest.
Laada läbiv teema on juurikas ning ürituse viidadki on tehtud rabamändide juurikatest. Foto: Elle Ahse

17. septembril peetakse kohaliku kultuurikeskuse ümbruses teine lillesibulalaat «Võhma juurikas». See on aiandushuvilistele tõeline maiuspala: kohtuda saab Eesti säravaimate aiandusvirtuoosidega, kes on lahkelt valmis kõigile küsimustele vastama.

Oma taimi pakub meie tuntuim sibullillekasvataja Sulev Savisaar, Viljandimaalt on huvitavate tulbi- ja liiliasortidega kohal lillekollektsionäär Mati Rang ja ohtrate püsililledega Krista Kukk.

Istikuid müüvad veel nartsissikasvataja Andi Normet, osaühingud Haideaed ja Valgeanso, Järvselja taimeaed, Enno talu, Tartu ülikooli botaanikaaed ning paljud teised. Laada vastu on huvi tundnud ka Läti sibullillede kasvatajad.  

Valitakse Võhma Juurikas

Võhma aiandusseltsi Kanarbik korraldataval üritusel kaubeldakse ainult aiasaaduste ja käsitööga. Nagu igalt õigelt sügislaadalt, leiab sealtki viljapuuistikuid, püsililli ning muid dekoratiivtaimi.

«Soovime anda inimestele teadmisi sibullillede kohta. Kohale tulevad Eesti tuntuimad kasvatajad, kellelt saab nõu kõigis küsimustes,» selgitas Kanarbiku liige Riho Teras.

Tema jutu järgi on laadal pearõhk sibullilledel. Läbiv teema on juurikas ning ürituse viidadki on tehtud rabamändide juurikatest. Osta saab juurviljapirukaid ning juurikaid endid — porgandeid, peete, kaalikaid ja kartuleid.

Päeva tippsündmus on Võhma Juurika kroonimine. See aunimetus antakse inimesele, kes on 2010. aasta septembrist 2011. aasta augustini aidanud enim parandada Võhma haljastust. Kandidaadiks sobivad piirkonna elanikud, kusjuures Kanarbiku liikmetel pole lubatud aunimetusele kandideerida.

Võitja saab peale tiitli auhinnaks männijuurikast meene ja Tartu ülikooli botaanikaaia väljapandud haruldasi lillesibulaid.  

Laadal esinevad piirkonna tantsijad, lauljad ja puhkpillirühm, Võhma näitering Rassijad ning Pilistvere noorte näitering. Õhtu lõpetab ansambel Trahter. Kohalike näpuosavusest annab tunnistust käsitöönäitus ning fotonäitus «Võhma abori geen» tutvustab vaatajatele võhmalasi nende igapäevaelus.

«Leidsime, et mõistlik oleks portreteerida linnast ja selle ümbruskonnast, sealhulgas Olustverest, Koksverest, Pilistverest ja Kabalast pärit inimesi. Anname teada, kui tore rahvas siin elab. Näitamaks, milline võhmalane on ja mida ta teeb, paneme toodud pildid üles ja hoiame näituse lahti veel mõnda aega,» selgitas Riho Teras.  

Avatud on tasuta õpitoad, nagu Vildivabrik, Küünlatsehh ja Lilled Rinda. Kõigis neis saab ise meisterdada. Viimati mainitus on võimalik osa võtta parima taimaksessuaari võistlusest. Tingimuseks on seatud, et muu hulgas tuleb kasutada seltsile nime andnud kanarbikku. Parima lillaksessuaari valmistajat ootab auhind.

«Palju lillmaterjali, näiteks kanarbiku toome ise kohale, aga kui keegi tahab midagi kaasa võtta, on see teretulnud,» julgustas Teras.

Loosi läheb eriline püvilill

Ostetud kavade vahel loositakse välja haruldasi sibullilli: Andi Normetilt tulevad nartsissid ning Mati Rangilt tulbid ja liiliad. Peaauhinnana läheb loosi Sulev Savisaare täidisõieline kirjuleheline püvilill, mis on Eestis haruldane.

Terase jutu järgi on üritusse kaasatud kogu sealne piirkond. Peale aiandusseltsi aitavad selle korraldusele kaasa aktsiaselts ELKO, kool ja Võhma kohvik, mis pakub spetsiaal­set juurikamenüüd.

Laada korraldamiseks saadi kohaliku omaalgatuse programmist toetust Eesti aianduse ja mesinduse seltsilt, aga rahaabi on andnud ka aiandusselts Kanarbik ja Võhma linnavalitsus, osaühing Aiasõber ning ajakiri «Maakodu».

Läinud aastal oli laadal Riho Terase hinnangut mööda umbes 2000 osalejat. Mullust üritust on tuntud iirisekasvataja Elle Ahse kirjeldanud oma blogis järgnevalt: «See oli parim näide, kuidas hea tahe ja tegutsemislust võivad väikesest, isegi mahajäetud kohast teha suure ja väärika.»

Ühtlasi oli ta üllatunud valikust. «Ma pole tükk aega näinud ühes kohas müügil nii palju huvitavaid uusi sorte. Pakutav oli tippkvaliteediga — tavalistel laatadel midagi niisugust ei kohta,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles