Pühadeaegne kultuurišokk kunstnike majas

Pärnu kunstnik Ville-Karel Viirelaid avab kunstnike majas näituse "Metasport" Foto: Erakogu

Pärnu kunstnik Ville-Karel Viirelaid avab 10. detsembril kell 18 kunstnike majas näituse "Metasport".
Väljapanek sisaldab nii maale, graafikat kui videokunsti ja näituse tõmbenumber on sügavamõtteline valgusinstallatsioon.

Ville-Karel Viirelaid, mida peatselt avataval näitusel näha saab?

Oma näitusel pakun provintsielanikele eelkõige võimalust kaeda tänapäevast avangardkunsti ja teravdada oma meeli pühadeaegses alkoholi ja kõhuorjuse uimas.

Täpsemalt koosneb näitus kolmest eraldiseisvast osast, mis sulanduvad üksteisesse, moodustades narratiivi postmodernistliku isikumüüdi apokalüptilisest troojaelevandist sotsiaalse tulemüüri taga.

"Uus maailmakord" on kümnest autoritehnikas valminud maalist-kollažist koosnev monumentaalne sari, mis käsitleb teadusliku ja konspiratiivse maailmavaate sünteesi, tekitades sürrealistliku eksistentsiaalparanoiade paralleelmaailma. Maalidele komplementeerivad videoteosed: "Metasport", mis on dokumentaalülesvõte tegevuskunsti aktsioonist ja mõtestab vaimse ja füüsilise vägivalla olemust popkultuurilise meelelahutuse ja globaliseeruvate pseudotõdede ülemvõimu manifestatsioonina, ning "05.09.2012" - preapokalüptiline hetk, romantiline loojang, kliimaksi ootus õhtumaa karnivooride rannikul looduse müstilise olemuse peegelduses.
Graafiline sari "Metasport" kujutab indiviidi võimalikke metamorfoose ühiskondliku surve tulemusel ja omaalgatusliku olemuse minetamist sellele vastulöögi andmisel. Egoismil põhineva esteetika rajamine võimaldab lõhkuda reaalsuse tavamõistmise piirid.
Valgusinstallatsioon, mis seob atmosfääriliselt kõik eelmainitud teosed endasse ja valitseb nii vaataja kui ruumi üle demiurgina, mõjutab taju ja mõtestab kunstniku valgustajalikku olemust allakäigutrepil klassiühiskonnas.

Mida tähendab näituse pealkiri "Metasport"?

Metasport on mõtlemisharjutus. Sporti iseenesest defineeritakse üldjuhul kehalise või vaimse võistlusliku tegevuse ja meelelahutusena. Sinna hulka kuuluvad oma eesmärkide järgi põhiolemuselt skaala vastaspooltesse paigutatavad tervisesport ja võistlussport.
Võistlussport eeldab üksikisiku ebanormaalset pingutust eesmärgiga edestada oma liigikaaslasi mõnel kitsal, peamiselt füüsilist pingutust nõudval alal, isikliku heaolu ja teatud juhtudel rahvusliku ühtekuluvustunde suurendamiseks.
Üliinimlike iidolite loomine käib kaasas sõjalise ülemvõimu demonstreerimisel ja natsionalistliku vaenu kultiveerimisel eesriidetaguste niiditõmbajate hüvanguks ja matsirahva lollitamiseks. Kunstiks peetakse sekundaarset modelleerivat süsteemi, mis kasutab primaarse modelleeriva süsteemi vahendeid spetsiifilisel ja tähendusrikkal moel.
Moodne meelelahutustööstusest läbi lastud ajudega nautlemisele suunatud ühiskond on surunud kunsti spordiga ühele tasapinnale, sellisele, mis võimaldab must valgel näha fotofinišit, riputada kaela medaleid ja teha dopingukontrolli. Rahvas ihkab verd ja verd ta saab. Kuni finišini.

Millist filosoofilist tõde peaks vaataja maaliseerias "Uus maailmakord" leidma?

Filosoofiliselt on paratamatult väga keeruline, kui mitte võimatu mingit universaalset tõde leida. Igasugune maailmavaade põhineb alati usul. "Uue maailmakorra" seeria tekkis protsessis, kus uurisin ja võrdlesin nii-öelda laiema avalikkuse aktsepteeritud "teaduslikku" tõde pöördeliste sündmuste kohta maailma ajaloos ja selle alternatiive pseudoteadustes.
Lõppkokkuvõttes väga olulist vahet neil pole. Paranoia on fantaasialennult huvitavam ja loomingulisem, sest seal muutuvad tihti olulisemaks faktid, mida tavamõistus kõrvale heidab. See ütleb inimloomuse ja psühholoogia kohta isegi rohkem ja on kunstniku jaoks väga tänuväärne materjal. Säilitada kriitikameel ja kahelda asjade olemuses ja autoriteetides on kohutavalt raske, aga isiksuse arengu seisukohalt vajalik.
Vaatajale ma palju lootusi siiski ei pane, võitlus on enamiku jaoks juba ammu kaotatud.
Lisainfot leiab Internetist siit. Näitus jääb avatuks 3. jaanuarini.