Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

«Rahaauk» arvustus: auk on auk, raha on raha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Saatejuht Alari Kivisaar demonstreerib 100 000 eurot sularahas. Rahahunnikut valvab G4Si turvamees.
Saatejuht Alari Kivisaar demonstreerib 100 000 eurot sularahas. Rahahunnikut valvab G4Si turvamees. Foto: TV3

«Rahaauk»
Saatejuht Alari Kivisaar
TV 3s esmaspäeviti kl 20,
kordus teisipäeviti kl 13.05

 



Kuulsin poole kõrvaga tuttavate jutuajamist: «Noh, see on see mäng, kus kukud auku, kui valesti vastata. Rahaauk.» Kuradi lahe mäng, mõtlesin, mõte läks kohe käima – mängijad seisavad luukidel ja saatejuht küsib neilt küsimusi. Kui tuleb vale vastus, avaneb luuk ja mängija kukub stuudiopõrandas olevasse auku. Seejärel näitab kaamera, kuidas eksinud mängija libiseb mööda läbipaistvat toru (umbes nagu need veekeskustes on) lörrdi! prügikasti kõrvale. Teised jätkavad mängu ja õigesti vastanu all avaneb ka luuk, aga ta kukub suurde münte ja paberraha (veel parem kulda-väärisesemeid) täis kambrisse. Aga sellest mängust juba teinekord.

Alari Kivisaare juhitav «Rahaauk» on sama kaasakiskuv, ainult et mälumänguküsimusele valesti vastanu eest kaob ­auku rahapakkide hunnik. Asja teeb põnevamaks asjaolu, et mängija ise paneb panused (loe: reaalse raha) luukidele, nagu kasiinoski seda tehakse. Halvimal juhul tuleb jõhker diiler, luuk avaneb ja äsja käte vahel olnud rahapakkidest jääb vaid mälestus. Leedu «Rahaaugu» saates osalenud mängija ütles tabavalt: «See raha kukkumise hääl on nii ebameeldiv.»

Parimal juhul saab võitja aga raha endale ja saab ehk hiljem pere ringis veel kord panuseid teha – kas panna sülle kukkunud varandus uue auto või ümber-Austraalia-reisi peale.

Eesti mängu peavõit 100 000 eurot pole kaugeltki mitte miljon USA dollarit, nagu sealses «Moneydropis», aga on siinsete telekanalite seniste telemängude suurim auhind.

Ja populaarsuse valem on imelihtne – annad inimesele raha kätte ja ütled, et ta võib selle kõik endale saada, küsid talt lihtsavõitu küsimusi ja siis võtad (enamasti) raha ära. Mõni õnnelik midagi ikka saab.

Mäng on mäng, aga ma tuletan siiski meelde, et pole mõtet põdeda, sest see on kõigest raha ja pealegi võõras raha. Sest saatesse tuled ilma rahata ja ära lähed ka ilma rahata – hea, et laenu kaela ei saanud. Vaat kui oleks mäng, kus vale vastuse eest jalg ära saetaks! Või selline, kus antakse meesmängijatele kaunitarid põlvedele mesijuttu ajama ja kui vale vastus tuleb ... on taas kord kõigest tühjad pihud.
Veel kord – raha on kõigest raha. Aga, noh, samas on see ju ... raha.

Märksõnad

Tagasi üles