Jalta on venelaste Nizza – nende emakeelne paradiis

Enamik randu on Jaltas kinnised, kõigile avatud supelrand on vaid Jalta kesklinnas. Kaugemal kerkivad majad, kus ruutmeetrihinnad algavad 100 000 kroonist. Foto: Margus Mets

Suurema reklaamikisata käis meie Eesti Õhk juba mitmendat aastat suvekuudel kaks korda nädalas Krimmis. Viimane reis tehti septembri alguses. Kevadeks selgub, kas järgmisel aastal sõite korratakse.

Vaid kahe ja poole tunniga Musta mere äärde jõuda on luksus. Läbi Kiievi ümberistumisega läheb päev ära, autoga mitu päeva.

Aastal 2007 ei ole lihtne teha otsust sõita nõukogudeaegsesse superkuurorti Jaltasse. Kui Vahemere-äärsed paradiisid on ära tüüdanud, tasuks kas või mõnepäevane reis ette võtta. Ka neil, kes seal kunagi käinud pole ja kellele nõukogulik nostalgia midagi ei tähenda.
Krimm on Ukraina ega ole ka. Kui diplomaatiliselt täpne olla, on Krimm autonoomne vabariik Ukraina koosseisus.
Kui praegu referendum teha, hääletaks venelastest põhielanikkond Venemaaga liitumise poolt. Krimmi tatarlaste vähemus on lubanud anda hääle liitumiseks Türgiga. Vähestel ukrainlastel jääb loota Kiievi ülemvõimule, kelle otsealluvuses on vaid Krimmi üks linn - Sevastopol.

Kui aus olla, on Kiievil oma siinset valdust tõesti raske kaitsta. Ka ajalooliselt on sellele maalapile rohkem õigust hoopis venelastel, veel varasemast tatarlastel, isegi kreeklastel ja roomlastel. Krimmi kinkis arusaamatul kombel Ukrainale alles 1954. aastal Nikita Hruštšov.
Seetõttu ei tasu imeks panna, kui kohalikud Krimmi Venemaaks ja grivnat rublaks kutsuvad. Kuid just tänu seotusele Venemaaga on Jalta teinud viimastel aastatel uskumatu arenguhüppe.

Kõik hinnad sööstavad üles

Kõikjale kerkib euroopalikke merevaatega korrusmaju, ridaelamuid. Villasid kaljunukkidel võib sageli ka lossideks kutsuda. Hinnad on muidugi dollarites ja peadpööritavad.
Jaltas küsitakse 9000 dollarit ehk 104 000 krooni merevaatega korteri ruutmeetri eest. Parimad vaated maksavad isegi 15 000 dollarit ehk 175 000 krooni. Ka merest eemal tuleb heatasemelise korteri ruutmeetri eest välja anda 3000 dollarit ehk 35 000 krooni. Soliidsemate majade, suvilate, losside hinnad algavad 2 miljonist dollarist ehk 23 miljonist kroonist. Eksperdid ütlevad, et hinnatase on juba kõrgem kui Vahemere ääres, kallim kui Nizzas ja Monaco tase on käes. Miks?
Hinnanguliselt olevat Venemaal, Ukrainas, Valgevenes ja Kasahstanis 100 000 dollarimiljonäri ning nende arv ja jõukus üha kasvavad. Neist enamik on umbkeelsed ja tunnevad end võõrkeelses keskkonnas ebamugavalt. Pealegi nõuavad Euroopa riigid neilt viisat.

Venekeelseid kuurorte on maailmas aga vaid kaks, Sotši ja Jalta. Siin tunneb end iga venekeelne uusrikas kui kodus. Luksuslik elulaad ja maailma riikide teenused tuuakse tema jaoks siia kokku - sushibaarid, tätoveeringud, Heinekeni õlu, Tai massaaž, Mercedesed ja kõigile arusaadav asjaajamine.

Kergelt rikkaks ei saa

Krimmi on viimasel ajal kerget rikastumisvõimalust otsima tulnud ka eestlasi. Neist enamik on juba järgmise lennukiga tühjalt tagasi sõitnud. Eestis toiminud ärinipid siin ei aita.
Varianti, et ostad odavalt korteri ja müüd pool aastat hiljem vaheltkasuga maha, enam ei ole. Maad osta ei saa, ostetakse rendilepingut 49 aastaks.
Kui tahad teenida, pead hankima ehitusõigusega maatüki, tegema planeeringu, meelitama linnavõime ja hakkama koostöös kohaliku ehitusfirmaga ehitama. Siis võid müügiga 100-300 protsenti kasumit tasku panna, kuid võid ka lootusetult bürokraatia ja siinsete äritavade lõksu jääda.

Minu teada on Tallinna ekslinnapea Tõnis Palts ainuke eestlane, kellel kaks siinset maatükki ette näidata ja asjaajajad planeeringuid ette valmistamas.
Kuuldavasti on Krimmis käinud ärimõtetega mitu Pärnu ärimeestki, kuid jälge polevat neist keegi maha saanud.

Tasub tulla turistina

Möödas on needki ajad, kui väikese merevaatega suvila või majakese sai 300 000 kuni 500 000 krooni eest. Nende mõtetega on eakamad eestlased Jaltas käinud. On otsitud parema kliimaga paika pensionipõlveks. Kuid talv pole siingi eriti soe ja elukallidus teeb liiga.
Püsivamalt on Krimmi end sisse seadnud endine tippkorvpallur Mihkel Tiks.
Veel septembris-oktoobris on siin 22-30 kraadi sooja ja merevesi kuni 26. Vaatamist väärt on kaljune loodus ja ööelu.

Jalta promenaadil kestab õhtune jalutuskäik kella kahe-kolmeni öösel. Sume soe öö, väga palju rahvast ja mitmesugust meelelahutust. Selga pannakse oma parimad riided. Pinkidel võib vabalt õlut, longerot või konjakit tinistada. Jäätisekioskid on lahti hommikuni.
Ettevaatust vaid hindadega. Juhtub, et kahe pitsi konjaki ja kannu tee eest tuleb promenaadil ära anda 750 krooni. Kes seda kalliks peab, varub päeval endale taskupudeli. Mõnes baaris pead maksma 250 krooni istumiskoha eest. Arvele võib lisanduda paarkümmend krooni muusika eest.