USA maadeuurijad jätsid Gröönimaale endast päranduseks lapsed

Robert E. Peary koos kelgukoertega Foto: SCANPIX

Kaks USA maadeuurijat, kellest üks oli heledanahaline ja teine tumedanahaline, tegid ajalugu sellega, et uurisid Gröönimaad ning jõudsid põhjapoolusele.

Kinnitamata andmetel jõudis USA mereväeohvitser Robert Edwin Peary geograafilisele põhjapoolusele 6. aprillil 1909. aastal, kuid siiani ei olda selle suhtes täiesti kindlad, kirjutab Daily Mail.

Pearyl oli kaslaseks mustanahaline abiline ja äripartner Matthew Henson.

Kuid maadeavastamise kõrval jätsid need kaks meest ka oma geene Gröönimaale, saades kohalike naistega lapsed.

«Mu kuulus vanavanavanaisa ütles, et kunagi ei tohi alla anda, sest alati on võimalus olemas. Olen järginud tema mõtet,» lausus 55-aastane pool inuit, kes kannab oma kuulsa esivanema järgi nime Robert E. Peary II ning kes on maailmas tuntud Gröönimaa tutvustaja.

Kuid ka Matthew Hensoni järeltulijatele meeldib rännata.

«Mul on alati tunne, et pean reisima. Olen olnud maailma erinevates paikades, näinud nii Cairot kui New Yorki. Üks mu sugulastest õpib Harvardi ülikoolis,» sõnas 27-aastane naine Avo Henson Sikemsen.

Nelja põlvkonna jooksul on kahe maadeuurija järeltulijatest paljud Gröönimaalt lahkunud ning maailma erinevatesse paikadesse elama asunud.

Kuid aastakümneid ei olnud kellelgi aimugi, kes olid nende esiisad.

Peary alustas Gröönimaa ekspeditsioonidega 1890. aastatel. Uurimisretked kestsid kuni 1909. aastani, mil polaaruurija enda väitel avastas põhjapooluse.

Kuid Peary ei tulnud karmides kliimaoludes üksinda toime, ta sõltus suurel määral kohalikest küttidest ja teejuhtidest. Kuid need ei olnud ainsad kohalikud, kellega maadeavastajad suhtlesid. Neil tekkisid suhted ka inuiti naistega.

Peary oli oma uurimisretkede ajal 40. eluaastates. Tal oli USAs naine ja tütar. Mehel tekkis Gröönimaal suhe endast märgatavalt noorema inuitinaise Aleqasinaga, kes sünnitas talle kaks poega, kellest üks suri imikuna.

Ka Peary abi Henson oli abielus, kuid tal ei olnud lapsi. Tal oli inuitist kallim Akatingwah.

Nii Hensoni poeg Anaukaq kui Peary ellu jäänud poeg Kaala sündisid 1906. aastal.

Pärast seda, kui ameeriklased 1909. aastal lahkusid, kulges inuitide elu vanamoodi. Poisid said endale kasuisad, kes õpetasid neid kohalike kombel hülgeid, narvaale ja jääkarusid küttima.

1930. aastateks olid Kaala Pearyst ja Anaukaq Hensonist saanud oma kogukonna edukaimad kütid.

Kaalal oli viis last – kolm tütart ja kaks poega. Anaukaqil viis poega.

Peary unustatud poja jälile jõudis Prantsuse maadeuurija Jean Malaurie, kes elas koos inuitidega 1950 – 1951.

Anaukaq Henson oli maailmale üsna tundmatu seni, kuni Harvardi ülikooli uurija Allen Counter külastas 1986. aastal Gröönimaad ning kirjeldas ebatavaliselt negroidse välimusega inuite.

Enamik Peary ja Hensoni järeltulijatest elab siiani Gröönimaal Qaanaaqis, kuid on ka neid, kes elavad Kanadas, Rootsis, Taanis ja USAs.