Maamehe-Agnes: tööga õndsaks ei saa

Agnes Foto: Einar Ellermaa

«Minu jaoks oli see ülepaisutatud ja negatiivne, mida Koit minust rääkis,» ütleb «Maamees otsib naist» saates Koidu juures elanud Agnes. Koit nimetas Agnest laisaks ja paksuks.

Tema ja Koidu vahel puhkenud konflikti ei põhjustanud Agnese arvates tema usulised veendumused ega see, nagu oleks ta oma maailmavaatega kuidagi pealetükkiv olnud. Agnes soovinuks küll mehele usust rääkida, kuid tutvumisaeg jäi selleks liiga napiks.

Agnes ei räägi palju oma minevikust. Ta on sündinud Tallinnas ja elanud seal poole oma elust. Ristitud juba lapsena, aga usu leidis enda jaoks eluraskustes. Lapsepõlves elas ta maal Viljandi kandis. Tallinnasse tuli siis, kui asus vagunisaatjaks õppima. «Tahtsin reisida ja sõitsingi siis mõnda aega Moskva ja Leningradi vahet,» poetab ta viimaks pika pärimise peale.

Marina sõnul saite Koiduga väga vähe suhelda. Kuidas püüdis Koit sind ja Marinat tundma õppida, kui te tema kodus külalisperenaised olite?

Jah, Koit suhtles meiega vähe. Temal olid omad tegemised, meil omad. Päeval käis ta mõneks tunniks kodust ära palgatööl. Võib öelda, et saime omavahel juttu ajada ainult söögilauas ja neis ühistes ettevõtmistes, mis Filmimees korraldas. Koit on ise ka päris vaikne. Ega see kaamerate ees suhtlemine pole ka õige asi.

Inimesed suhtlevad tegelikult ka siis, kui nad kogu aeg koos ei ole ja omavahel ei vestle, südamete kaudu. Nii tunnevad nad ära, kas nende vahel on sümpaatia või antipaatia.

Ma ei tea, mis oli Koidu ja Marina vahel, aga mina tundsin Koidu vastu küll sümpaatiat. Jah, ta solvas mind korra, aga pärast seletas ise, et minu viga olevat see, et ma ei saavat naljast aru. Nojah, mul ei olnud tõesti väga naljakas, aga südame poolest on Koit hea mees.

Mulle näidati Koitu unes ka enne saatesse minekut. Tegelikult oleksin võinud seda hoiatust arvestada, sest kõik läkski nii nagu näidati: tal olid juuksed püsti, ta oli päris kurja näoga ja ütles, et talle ei meeldi tagasihoidlikud naised. Teadsin küll, et see unenägu on tähendusega ja et ma ei näinud seda niisama, kuid valik oli minu teha.

Tahaksid sa Koidule midagi edasi öelda, mis saate tegemise ajal ütlemata jäi?

Kõige tähtsam jäi talle rääkimata. Mul jäi rääkimata Koidule Jeesusest ja Jumalast. Ühel õhtul istusime koos tema elutoas ja ta uuris seal ajakirju, mis rääkisid vaimumaailmast, aga need ajakirjad polnud Jumalast.

Kui ma praegu Koidule mõtlen, siis mul on temast kahju. Minagi alustasin samasugustest ajakirjadest. Sellel õhtul ma tundsin, et kui ma praegu räägiksin tõde Jumalast, et siis ta ei võtaks seda vastu. Lihtsalt tundus nii, et aeg pole sobiv. Ma küll küsisin, et kas ma võin talle piibli kinkida, aga ta ei tahtnud. Ütles, et tal on kodus üks väga vana piibel, aga ma arvan, et vaevalt ta seda loeb.

Koit ütles mulle ühel päeval väga tähelepanuväärse asja. Ta ütles, et ega tööga õndsaks ei saa ja see on väga õige. Sa võid teha, mida tahes, püüda kuipalju tahes, aga tunned end ikka väärituna. See tõde on ka piiblis kirjas, et me ei või tegudest õndsaks saada, me pärime taevariigi vaid Jumala armust uskudes Jeesusesse Kristusesse, et tema suri meie pattude pärast Kolgata ristil, et meie võiksime elada.

Jumal on armastus. Soovin et Koit leiaks selle armastuse, sest on öeldud «aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!». Jumalale on esmatähtis, et meie hing ei hukkuks ega satuks põrgusse, kõik muu on selle kõrval palju vähem oluline.

Milliste sündmuste ajel sai sinust kristlane?

Jumala juurde jõutakse vist kõige enam suurtes raskustes. Inimene ju väga ei mõtle Jumala peale enne, kui ta on sattunud väljapääsmatusse olukorda.

Minuga oli nii. Mu elus oli seksuaalpatt ja patt on see, mis toob hinge suure tühjuse. Iga seksuaalsuhe väljaspool registreerimata abielu on patt, seda ka sel juhul, kui sa sellest inimesest väga hoolid, kellega sul suhe on.

Minu sees läks see tühjus ja kurbus väljakannatamatuks, nii et ma ei teadnud, mida sellega peale hakata. See kurbus oli tingitud ebaseaduslikust seksuaalsuhtest, mis mu elus oli. Inimene ei saa astuda üle ühestki Jumala käsust, ilma et see ei tooks kaasa oma tagajärgi. Jalutasin ühel pimedal õhtul lampidest valgustatud linnas tundes väljakannatamatut tühjust oma sees ja nii jõudsin kiriku ukse taha, see oli minu kirik, kus ma praegu koguduse liige olen. Muidugi astusin sisse, võtsin sealt kaasa lehekese, millel olid jumalateenistuste ajad ja järgmisel pühapäeval olin ma kirikus. Nii see algas mul, olin kohal igal pühapäeval. Käisin ära leeris. Ma ei tea, kus ma oleks praegu, kui mul ei oleks Jumalat, võibolla oleksin surnud. Ilma Jumalata on võimatu lihtsalt elada.

Millised elusündmused on andnud sulle märku kõigevägevama olemasolust ja jumalikust juhatusest?

Tegelikult mäletan juhust, et kunagi palju-palju aastaid varem, olin siis 15-aastane. Tallinnas käies sattusin ma linnas jalutades just täpselt jälle oma praeguse kiriku ukse taha ja läksin ka sisse. Mäletan, et istusin seal, mäletan neid pinke ja kivipõrandaid, mis praegugi needsamad on.

Tagantjärele ma tean, et Jumal hakkas mind kutsuma oma armastusega juba siis, neid seoseid ma mõistan nüüd, aga tookord ma muidugi seda ei teadnud. Oli vene aeg ja mina ei olnud jumalast midagi kuulnud.

Siis meenuvad hetked ajast, kui ma veel maal elasin. Vahel tundsin mingit äraseletamatut armastust enda ümber, seda on võimatu seletada, aga sel ajal ma ka ei teadnud Jumalat veel. Jumal näitab ju oma armastust ka looduse kaudu. Minu koduümbrus oli väga kaunis. Näiteks olid seal suured viljapõllud ja seda on võimatu seletada, mis tunne see on, kui vaatad neid viljapõlde,kui päike sillerdab ja paneb kõik särama. Või päikseloojangud või ka tormised ja sünged sügisilmad, kui pilved on hirmuäratavalt tumedad ja kihutavad taevas. Aga alati ma tundsin mingit armastuse soojust enda ümber ja kindlust. Nüüd ma tean, et see oli Jumal, keda ma siis veel ei tundnud.

Mäletan ka hetke, kui ma tulin ühel õhtul koju, mul oli koduni 2km tee ja ma vaatasin taevast, see oli täis tuhandeid tähti. Mu sees oli aga kurbus ja mul tekkisid sellised mõtted, et kas tõesti ei ole kusagil unisversumis enam midagi muud peale meie planeedi ja inimeste, mul oli mingi igatsus veel millegi järele, see oli igatsus Jumala järele, kelle troon ja aujärg ongi ju taevas. Olen väga õnnelik inimene, et mul on Jumal! Jumal ootab ka sind, Ta ootab meist igaüht täpselt samasuguse armastusega.

Olete pärit maalt ja sooviksite maale tagasi. Kas harmooniliseks kooseluks Koiduga pidanuks ka tema usklik olema?

Tunnen end selles koguduses, kuhu kuulun, hästi. Tunnen, et olen õiges kohas.

Üldiselt on usklikel nii, et usklik peab abielluma usklikuga, aga mina ei teadnud ju Koiduga kohtudes ei tema usust midagi. Samuti ei tea sa kohtudes kunagi, kas sa sobid selle inimesega ja kas teil on koos midagi rääkida või mitte, kas teil on koos huvitav või mitte ja kas te üldse tahate koos olla.

Koit nimetas sind laisaks ja rahaahneks. Kui sa ei tööta, on ju ehk tõesti rahaga raske, linnas aga teatavasti toit maas ega puus ei kasva?

Raha mul on, ja see on mu oma ausalt saadud raha, varastatud ei ole...

Jah, ma küsisin küll Koidult raha, aga see ei olnud mitte seepärast, et ma oleksin seda raha vajanud, vaid see oli lihtsalt mu vastus ta solvangule. Tegin seda ühel korral ja sõnaga palun. Rohkem ei tuletanud ma seda talle kordagi meelde. Ma lihtalt ei osanud end kuidagi teisiti kaitsta sel momendil, aga tüli sellest siis küll ei tekkinud. Pärast seda jäi Koidul minu peale okas hinge. Ma ju ütlesin küll talle, et seda raha ei küsind ma mitte töö eest, vaid solvangu eest, nii et ta oleks võinud mind mõista... Kas üldse rahaga saab parandada öeldud sõnu! Mingil määral saab, aga see on lihtsalt hüvitis. Haav jääb ikka. Muidugi ei saanud ma mingit raha, ma tahtsin lihtsalt, et ta mõistaks, et nii ei olnud ilus öelda.

Kui Koit näiteks oleks olnud minu talus ja ma valetaksin tema peale, et ta on laisk, siis ükski inimene ei lükkaks seda seda isegi kohtus umber. Maatöö on selline asi, mida sa ei mõõda meetrites ega kilodes. Ja kui ma räägiksin Koidust, et tal on kõige halvem iseloom, siis samuti ei tõestaks keegi vastupidist. Keegi ju ei näinud kõike ja pole tunnistajaid, nii et leheveergudel võib teha süütust süüdlase ja vastupidi.

Minu südames oli küll Koitu aidata ja ma ei läinud maale, et seal niisama passida, aga Koit on praegu just nii mind näidanud, kuid keegi ei suuda tõestada selle loo puhul tõde, on ainult see, mis mina räägin ja mida Koit räägib. Miks ta minust halba räägib, eks seda teab ainult tema ise vist. Ma võin ainult oletada, et põhjuseks on minu usk.
Kellena viimati töötasid ja millist tööd sa tahaksid teha?

Minu viimane töökoht oli pisikeses internetikohvikus äärelinnas, ma olin seal klienditeenendaja. Jagasin kohvi ja võtsin raha vastu neilt, kes arvutis soovivad olla. Kuid seal oli palk väga väike, isegi alla miinimumpalga, ja kohvik suleti lõpuks.

Mida ma teha tahaksin... tahaksin olla taluperenaine, ka võiksin olla lihtsalt koduperenaine.

Põhjus, miks sageli Jumalat ei otsita, on kiirus. Inimesed on koormatud igasuguste kohustustega. Vaevalt on nad töölt kodus, kui algavad uued kohustused ja see ring on lõppematu. Aga et õppida Jumalat tundma, selleks on vaja aega võtta, peab olema see koht, kus sa saad üksi olla, palvetada, mõelda ja piiblit lugeda. Eks inimene peab panema oma elus asjad tähtsuse järjekorda.

Milline on inimeste suhtumine sinusse pärast saate eetrisse minekut ja SLÕhtulehe artikleid?

Mis minusse puutub, siis inimesed on olnud väga delikaatsed ja toetavad. Inimesed suhtuvad saatesse täie tõsidusega ja elavad kaasa. Aga on olnud ka neid, kes ei pea õigeks saate kaudu meest otsida. Minu enda jaoks muutus see saade kohe võtete algul millekski naljakaks ja mänguliseks, ma ei olnud enam meest otsiv naine, vaid näitleja. Tundsin ennast inimesena, keda on vaja selleks, et see saade valmida saaks.

Mustpeade majas olles veel naersime Helgaga, et meie selles saates enam küll rohkem ei osale, et meile aitab, aga ei läinud nii ja ma sain ka ise aru, et ma ei saa nüüd enam loobuda, kuigi tahaks. Ma olin ju ikkagi ise saatele kirjutanud ja pidin arvestama, et äkki mind võetaksegi sinna osalema.

Sellist olukorda aga küll ette ei kujutanud, et kandidaate maamehele naiseks saada nii vähe on, neid oli ikka tõesti väga vähe.

Maamees otsib naist P 19.35 Kanal 2