/nginx/o/2011/09/11/744092t1h67e0.jpg)
Kuidas luua uut elu? Parima vastuse annab sellele täna Plektrumil esinev eksistentsiaalsele küsimusele skandaalne USA geeniteadlane ja biokunsti isa Joe Davis maailma tipptehnoloogia ja teaduskeskusest MIT.
Täna festivalil Plektrum: põrunud professor Joe Davis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mees esitleb oma ideid kell 15.00 Kanuti Gildis algavas töötoas, lisaks sellele järgnevas loengus ning päev lõppeb filmiga Joe Davisest.
Davis valgustab geenitehnoloogia baastõdesid ning viimaseid arengutendentse alati üllataval moel – kord on abimeheks muruvoolik, siis aga bakterid, kellele ta jazzmuusikat mängib ning nende reaktsiooni uurib.
Tema arvele võib kanda murrangulised saavutused molekulaarbioloogias ja bioinformaatikas, «kosmosekunstis», proteesimises ja geeniandmebaasides ning ennenägematud bioloogilised (kunsti)vormid. Sellega aga Davise tegevused ei piirdu – muu hulgas on ta loonud kunstaura, lastes NASA kosmoselaevalt magnetosfääri 100 000-vatise kiire, ning saatnud kosmosesse lähedal asuvatele tähtedele sõnumeid.
Davis on ühtviisi kuulus nii traditsioonilise kunsti vallas kui ka laser- ja keevitamistehnikat, plastikut, terast ja kivi ühendavate skulptuuride ja installatsioonide poolest, nagu skulptuur «Maasfäär».
Davise töid on avaldanud teadusajakirjad Scientific American ja Nature Magazine, ta on kirjutanud arvukalt raamatuid ning olnud sagedane ja nõutud esineja erinevatel teemadel alates visuaalkultuurist ja lõpetades geneetika, teaduse ja kunstiga.
Temast vändatakse ka dokumentaalfilmi «Heaven and Earth and Joe Davis», mis räägib sellest erakordsest ja mitmekülgsest kunstnikust lähemalt.