Täna õhtul esietendub Pärnu Endla teatri suures saalis Helen Kelleri elulool põhinev draama „Imetegija“, lavastajaks Kalju Komissarov.
Endla hooaja avab „Imetegija“
10. september 2011, 09:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsena raske haiguse tagajärjel kuulmise ja nägemise kaotanud Helen Keller (1880–1968) oli mõjukas Ameerika ühiskonnategelane, kes pimekurtusele vaatamata omandas kõrghariduse, kirjutas raamatuid, oskas keeli ja esines sõnavõttudega paljudes riikides.
William Gibsoni näidend „Imetegija“ räägib Kelleri lapsepõlve pöördelistest sündmustest õpetaja Annie Sullivani käe all. Helen ja Annie alustavad koos rasket õppimisteekonda, mille tulemusena leiab Helen uuesti maailmaga kontakti.
„Lavastus võiks meelde tuletada, kui oluline on end ümbritsevatesse inimestesse empaatiaga suhtuda. Ja näha, kui suur on kõigi laste õpihimu, mida kuidagi ei vähenda maailma mittenägemine või -kuulmine, tuleb ainult õppimiseks võimalus anda,“ rääkis Komissarov.
„Imetegija“ kunstnik on Silver Vahtre, kostüümikunstnik külalisena Krista Tool ning valguskunstnik Margus Vaigur. Muusikalise kujunduse on loonud külalisena Peeter Konovalov. Osades Liis Laigna, Triin Lepik, Piret Laurimaa, Jaan Rekkor, Sten Karpov, Karin Tammaru, Kaili Viidas, Ahti Puudersell ja Tambet Seling.
Lavastuse raames aitab Endla teater kaasa Eesti pimekurtide tugiliidu initsiatiivile luua kuulmis- ja nägemispuudega lastele muusikaõpingute võimalused.
Praegu ei saa Eestis õppida pimedate noodikirja, kuna puuduvad selleks koolitatud õpetajad. Samuti on õppematerjalide ja nootide muretsemine kulukas.
Tund enne esietendust esitleb Kalju Komissarov Endla Teatrikohviku esimesel korrusel Heleni helkurit, mis kannab sõnumit „Teeme koos imesid!“. Iga Heleni helkuri ostja annab ühe euro kampaania toetuseks.
Külas on Tallinna Heleni kooli õpilased. Tutvuda saab eri suhtlemisviisidega: pimedate punktkirja, kurtide viipekeele ja pimekurtide taktiilse viipekeelega. Huvilised võivad proovida punktkirja trükkimist.
Heleni kool on väike kool, kus õppida saavad kuulmis- ja nägemispuudega lapsed, teiste seas Sveta Galiguzova, kes ehk tahaks oma muusikaõpinguid pärast kooli lõpetamist jätkata, aga pimedana peaks ta edasiõppimiseks oskama juba pimedate noodikirja, mida praegu Eestis ei õpetata.
Esimest korda katsetab teater esietendusel pimedate tõlkega, kus vaegnägijad kuulevad kõrvaklappidesse laval toimuva kirjeldust, kui dialoogi ei toimu.
Loodetavasti ei jää see katsetus ainsaks korraks ja praegu töötatakse selle nimel, et mõnel „Imetegija“ etendusel oleks viipekeelne tõlge vaegkuuljatele.