Kanal 2 ilmatüdruk Siret Rüüberg tunnistas, et kui ta ekraanil on ülesvuntsitud beib, kes soravalt teksti maha loeb, siis tavaelus on ta kõige tavalisem maakas.
Siret Rüüberg: ekraanil olen ülesvuntsitud beib
Rüübergi sõnul glamuuripeod talle ei meeldi , riietudes lähtub mugavusest, ei vaja liigset tähelepanu ning pingeid maandab pestes ja koristades, kirjutab ajakiri Tervis Pluss.
«Ma ei oska öelda, kas olen ekraanil selline, nagu minult oodati. Ekraan on ju selline koht, kus oma halbu emotsioone välja elada ei saa. Hoolimata sellest, et tuju pole kõige parem või piinavad muud mured, peab ekraanil särama ja naeratama,» selgitas Rüüberg.
Ilmatüdruk lisas, et saateks tuleb end välja lülitada kõigest halvast, viia end teise rolli ja keskenduda ainult tööle.
Siret Rüüberg on Kanal 2 uudistesaates «Reporter» ilmateadet lugenud saate sünnist alates. Ta kutsuti kaameraproovi ja jäi seal silma. Televisioon tundus talle huvitav ja ta tahtis sellest rohkem teada saada.
Ilmateate ja horoskoobi ettelugemine on Rüübergi sõnul pabinavaba tegevus.
«Kui peaksin neid asju otse-eetris lugema, siis oleks kindlasti närveerimist ja pingeid, millega tuleks võidelda,» lausus ilmatüdruk.
Rüüberg lisas, et tuleb uskuda sellesse, mida teed, siis on asi ka veenev.
Ekraanil olles meeldib Siret Rüübergil olla riietes, milles ta ennast mugavalt tunneb.
«Hea meelega väldiksin igasuguseid toppe ja kleite, milles ma ekraanil näen välja nagu rase part. Kui aus olla, siis ma endaga ekraanil väga rahul ei olegi,» nentis ilmatüdruk.
Siret Rüüberg on vältinud liigset tähelepanu.
«Mulle piisab sellest vähesest tähelepanust, mis kaasneb «Reporteris» esinemisega. Olla tuntud, kuulus ja avalikkuse tähelepanu keskmes ei ole minu elu mõte. Minu eesmärk ei ole poseerida iga ajakirja esikaanel või võtta osa kõigist seltskonna- ja glamuuripidudest. Kui aus olla, siis mulle ei meeldigi need, sest seal on inimesed, kes käivad ennast näitamas,» lausus Rüüberg.
Kriitika, nii negatiivne kui ka positiivne, mis on mõistlik ja põhjendatud, on ilmatüdruku arvates alati teretulnud ja tihtipeale ka abiks olnud.
«Alguses oli häiriv ja arusaamatu, kuidas saavad inimesed öelda minu kohta asju, kui nad mind ei tunnegi. Nüüd olen õppinud asju ühest kõrvast sisse ja teisest kohe välja laskma. Las koerad hauguvad, ega kõigi meele järele ei saagi olla,» nentis Rüüberg.