/nginx/o/2011/09/05/735610t1h398e.jpg)
Saksamaa Dresdeni ülikooli tehtud uuring näitas, et 165 miljonil eurooplasel ehk 38 protsendil Euroopa riikide elanikest on vaimse tervisega probleeme.
Ligi 40 protsendil eurooplastel on vaimse tervisega probleeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelkõige kannatatakse depressiooni, närvilisuse, magamishäirete ja dementsuse all, kirjutab Reuters.
Ainult kolmandik juhtumitest saab vajalikku ravi või teraapiat. Samas on need neuroloogilised haigused nii sotsiaalne kui majanduslik taak. Kulutused nende haiguste ravile ulatuvad aastas miljarditesse eurodesse.
Vaimse tervise häiretega inimesed ei ole võimelised töötama ning nende inimsuhted on halvad.
«Vaimse tervise häired on 21. sajandi Euroopa suurim terviseväljakutse,» sõnasid uuringu autorid.
«Praegu ei ole vaimse tervise häirete ravi kõigile kättesaadav, ka on ravi kvaliteediga probleeme,» sõnas Dresdeni ülikooli kliinilise psühholoogia ja psühhoteraapia instituudi juht Hans Ulrich Wittchen.
Wittchen juhtis kolme aasta pikkust uuringut, mis viidi läbi 30 Euroopa riigis. 27 Euroopa Liidu riigis ning lisaks Šveitsis, Islandil ja Norras.
Wittcheni meeskond uuris 100 esinevat vaimse tervise häiret ja haigust, alates närvilisusest ja depressioonist skisofreeniani kuid ka neuroloogilisi haigusi kaasa arvatud epilepsia, Parkinsoni tõbi ja multiskleroos.
Uuring näitas, et suur osa eurooplastest ei ela nende haiguste tõttu täisverelist elu ning need kahandavad nende eluiga.
«Vaimse tervise häired võivad alata üsna noorena ja need võivad mõjutada kogu järgnevat elu,» sõnas Wittchen.
Vaimse tervise häired ja neuroloogilised haigused on surma, töövõimetuse ja majanduslike probleemide põhjuseks kogu maailmas.