/nginx/o/2011/09/01/730180t1had00.jpg)
USA ja Prantsuse teadlaste ühisuuring näitas, et varajased inimesed oskasid tööriistu valmistada ja kasutada seni arvatust varem.
Homo erectus oskas tööriistu kasutada 1,76 miljonit aastat tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased tegid ekspeditsiooni inimkonna hälli Kenyasse Turkana järve äärde, edastab AP.
Sealt leitud tööriistad näitasid, kui arenenud oli varajaste inimeste käsitöö ja tööriistade kasutamise oskus.
Uurijate sõnul näitas leiukoha maapinna vanuse määramine, et «nutikate» tööriistade vanus on 1,76 miljonit aastat.
Seni vanimad tööriistad leiti Etioopiast ja Tanzaniast ning nende vanus oli vastavalt 1,4 ja 1,6 miljonit aastat.
«Selliste tööriistade valmistamine nõudis head ettekujutusvõimet ning oskust neid valmistada,» selgitas New Yorgi Lehmani kolledži paleoantropoloog Eric Delson.
Uurijate sõnul on niinimetatud Acheuliani tööriistade valmistajaks Homo erectus.
«Pisarakujulised pihukirved on sama teravad nagu tänapäeva Šveitsi armeenuga,» lisas New Yorgi ülikooli antropoloog Christian Tryon.
Need kirved sobisid nii loomade tükeldamiseks kui puude raiumiseks. Samuti sai nende abil auke kaevata.
Homo erectus ilmus 1,8 – 2 miljonit aastat tagasi. Enamiku uurijate arvates oli Homo erectus see, kes rändas Aafrikast välja ja asus elama nii kaugel nagu Aasia.
Arheoloogilised andmed näitasid, et Aafrikast lahkunutel olid väga lihtsad tööriistad kaasas.
Aasiast ja Euroopast on leitud väga lihtslaid ja algelisi Homo erectuse tööriistu, kuid mitte Acheuliani pihukirveid.
Uurijate sõnul on see küsimus siiani lahtine.
Oletatakse, et uues asukohas ei olnud pihukirve valmistamiseks sobivaid kivimeid või kadus koos väljarändamisega selliste kirveste valmistamise oskus.
Teise teooria järgi jõudis Homo erectus hiljem Aafrikasse tagasi, kus hakati pihukirveid valmistama.
Välja on käidud ka oletus, et varajased Aafrikast välja rännanud ei vajanud väga häid tööriistu, kuna inimesi oli vähe ja puudus konkurents.
«Varajased inimesed olid väga paindlikud. Kui nad vajasid teatud tööriistu, siis nad tegid neid, kui ei vajanud, loobusid neist,» laususid uurijad.
Nüüdne pihukirveste leid ei tehtud kaugel paigast, kust 1984. aastal avastati niinimetatud Turkana poisi jäänused. Tegemist on kõige paremini säilinud varajase inimjäänusega.