/nginx/o/2008/12/03/100165t1hef8b.jpg)
Teadlaste sõnul kasvab maailmamere happelisus seniarvatust 10 – 20 korda kiiremini.
Maailmamere happelisus kasvab seniarvatust kiiremini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liigne happelisus mõjutab merede ökosüsteemi, mille tõttu mitmeid liike võib ees oodata väljasuremine, kirjutab AFP.
Merede happeliseks muutumist uurinud Timothy Woottoni kinnitusel on maailmamere happelisuse kasvu tõttu juba muutusi märgata.
Vee happelisuse tõus ohustab eelkõige vähilisi, tigusid ja koralle, kelle kaitsekoor hakkab happelises vees lahustuma. Need liigid on küll toitumisahela põhjas, kuid nende muutumine mõjutab siiski kogu ahelat.
Merevette sattunud süsinikdioksiid tekitab süsihapet, mis ongi vee happelisuse põhjustaja.
Chicago ülikooli teadlased kogusid ja analüüsisid Vaikses ookeanis asuva Tatooshi saare lähistelt võetud vett kaheksa aasta jooksul.
Veeproove võeti iga poole tunni tagant. Nii saadi ülevaade, kuidas ööpäeva jooksul vee happelisus muutub.
Tulemused näitasid, et ookeanivee happelisus muutus vastavalt sellele, kui aktiivselt taimed ja loomad süsinikdioksiidi ära kasutasid.
Uuringu kokkuvõte siiski näitas, et vesi on pidevalt happelisemaks muutunud.
Kaheksa aasta jooksul on vesi muutunud 0,36 ühiku võrra, mis on 23 korda kiirem kui varem arvati.
Ookeanivee happelisus Tatooshi saare lähistel on 8,1. Neutraalne oleks seitse.