«Meie Euroopas»: Kirsti igatseb Rootsis eesti meeste viisakust

Kirsti Tellas Foto: ERR

Seekordse ETV saate «Meie Euroopas» esimeses loos käis Maire Aunaste külas Rootsis elaval Kirsti Tellasel.

Kirsti teadis juba 13-aastasena, et tahab saada psühholoogiks. Kindlameelne tüdruk lõpetas Lundis ülikooli ja annab nüüd rootslastele nõu, kuidas hea eluga hakkama saada.
Tol ajal polnud Eestis psühholoogia kohta eriti kirjandust, kuid ta luges kõike, mida kätte sai.

Kirsti tunnistas, et pole kunagi tahtnud koju tagasi tulla. Rootsi läks ta 19-aastasena, et iseseisva elu peale saada.

Ta oli toona kindel, et rootslasele ta mehele ei lähe. Talle tundusid rootslased liiga ärahellitatutena ning nende probleemid tühised. Eks elu üllatab ning ta mõtles need asjad ümber, kui oma tulevase abikaasaga kohtus. Svenssoniks ta ei tahtnud saada ning hoopis abikaasa sai Tellaseks.

Kirstil on mitu töökohta, ta töötab näiteks psühhiaatriapolikliinikus ja õpetab ülikoolis tulevasi psühholooge. Ta hoolitseb, et tal vaheldust oleks.

Kirsti läks Rootsi nii, et ta ei tundnud seal mitte kedagi. Rootsi riiki pole väga lihtne sisse saada ja enne alalise elamisloa saamist pole seal kerge.

Ta on sageli mõelnud, inimesel on vaja mingisugust raskust, et ei peaks kogu aeg elu mõtte peale mõtlema. Rootsi heaoluühiskonnas on võrreldes Eestiga kogu elu ette planeeritud. Siin on alati selge olnud, mille nimel rabeleda.

Ta kohtab sageli noori, kellel on pere, raha ja kõik võimalused olemas, aga puudub taganttõukav jõud.

Kirsti loodab tulevikus oma firmaga ka Eestis midagi teha. Oma lastest lodab ta kasvatada võimalikult eestlased. Ta räägib nendega eesti keeles, üritab neid kokku viia eestlaste lastega ning näitab eesti filme. Kirsti üritab ka tihedasti kodumaad külastada ning peab vanematega tihedat kontakti.

Kirsti näeb üsna rootslase moodi välja ning see aitas tal kahtlemata sealsesse ühiskonda sulanduda. Tema sõnul teeb see eestlaste olukorra lihtsamaks, sest alateadlik diskrimineerimine on seal siiski olemas.

Kirsti igatseb eesti meeste viisakust. Võrdõiguslikus Rootsis on veendumus, et naised saavad ise hakkama, ja väga harva kohtab meest, kes teeb naisterahvale näiteks ukse lahti.