Vaikses ookeanis asuva Vanuatu saareriigi kaks sõjajalal hõimu vahetasid rahu sõlmimise nimel lapsi.
Vanuatu hõimud vahetasid vaenu lõpetamiseks lapsi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
24. august 2011, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda rahusõlmimisviisi kasutati seal viimati rohkem kui 200 aastat tagasi, kirjutab The Telegraph.
Tanna saare kaks gruppi langetasid lastevahetamise otsuse, et sellega lõpetada pikka aega vindunud viha.
Kaks hõimu on maaomandi küsimuse üle vaielnud rohkem kui 20 aastat. Selle käigus on ka vägivalda ette tulnud.
Siis leiti, et nende probleemi saab lahendada vana laste vahetamise traditsioon.
Vanuatu hõimujuhtide nõukogu esindaja Seth Kaurua sõnul on kaks hõimu vaenujalal olnud 27 aastat.
«Tanna saarel kasutatakse tüli lahendamiseks traditsiooni. Üks hõimudest annab ära lapse, kas siis poisi või tüdruku ning teine hõim teeb sama,» sõnas Kaurua.
Laste vahetamine loovat kahe vaenupoole vahele rahusilla ja muudab nende suhted tugevamaks.
Kaurua sõnul võib see traditsioon väljapool Vaikse ookeani saartepiirkonda kulmu kergitama panna, kuid Vanuatu saareriigis on see iidne komme.
Tanna saarel antakse näiteks surnud pereliikme asemele mõni laps. Näiteks kui ühe pere laps hukub liiklusõnnetuses, siis õnnetuse tekitaja peab mõne oma lapse sellele perele asemele andma.
Kaurua lisas, et kuna Vanuatul on rahu kestnud, siis ei ole ka olnud vajadust lapsi vahetada.
«Viimati sõdisid hõimud omavahel rohkem kui 200 aastat tagasi. Alates sellest ajast ei ole sõdu ega tapmisi olnud. Kui tekib konflikt uurivad kohalikud ajalugu, et sellest õppust võtta,» sõnas Kaurua.
Laste vahetamine toimub selleks ettenähtud tseremoonial, millel osalevad mõlemad hõimud.
Laps tuuakse ta uue hõimu ette ja hõimujuht surub lapse ja ta vanematega kätt, näidates sellega, et ta on uue hõimuliikme vastu võtnud.
Kui ka lapse ei koli kohe elama uue hõimu juurde, kasvab ta üles teadmisega, et ta ei kuulu enam oma vanemate perekonda ning lõpuks tuleb tal ikkagi lahkuda.
Samas jääb neile lastele õigus oma päritoluperekonnaga suhelda.
Vanuatu hõime uurinud antropoloogi Kirk Huffmani sõnul on lastevahetuse puhul tegemist kahe grupi vaheliste suhete tasakaalustamisega, kui suhted on paigast nihkunud.
«Tegemist ei ole barbaarse kombega, vaid väga intelligentse sammuga taasluua häid suhteid kahe grupi vahel,» lausus Huffman.
Ta lisas, et seda harrastasid ka Euroopa kuninglikud suguvõsad. Kuid neil olid selleks niinimetatud poliitilised abielud, kus naised abiellusid oma suguvõsa kokkuleppe kohaselt vastavasse riiki.