R, 27.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Norra tahab polaaruurija Amundseni laeva tagasi

Inna-Katrin Hein
Norra tahab polaaruurija Amundseni laeva tagasi
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Roald Amundseni uurimislaev Maud
Roald Amundseni uurimislaev Maud Foto: Wikipedia.org

Norra tahab kuulsa polaaruurija Roald Amundseni kolmemastilist uurimislaeva Maudi tagasi.

Laev tahetakse panna uue muuseumi keskseks eksponaadiks, kirjutab Discovery News.

Laev asub Kanadas Nunavutis Cambridge´i lahe põhjas, paistes natuke veest välja. Jahe vesi on aidanud alusel hästi säilida.

Kanadalased on laeva Norrale andmise vastu, kuna siis kaotavad nad ühe turistiatraktsiooni.

«Tegemist on tugeva tammepuust laevaga, mis on võrdlemisi heas seisukorras tänu karmile kliimale,» sõnas Norra ekspert Jan Wanggaard.

Wanggaard käis Kandas uurima, kuidas oleks seda laeva võimalik pinnale tuua ja ära transportida.

Aluse tõstmist rahastab Norra ärimees Espen Tandberg ja ta vennad. See loodetakse ära teha aasta jooksul. Vrakk võidaks üles tõsta õhuballoonide abil. Siis toimetatakse see laevajäänus 7000 kilomeetri kaugusele Norrasse Askerisse, kus ta 1917. aastal vette lasti. Pärast konserveerimist plaanitakse aga panna Tandbergside ehitatavasse muuseumi.

Paljud Cambridge lahe ääres elavad inimesed on laeva minemaviimise vastu, kuna see olevat osa nende ajaloost.

Kohalikke toetab ka Pariisis tegutsev rahvusvaheline mälestusmonumentide ja paikade nõukogu.

«Kultuuripärandi paigad tuleb jätta nii nagu nad on ning sellistest paikadest suurte objektide ära viimine muuseumisse pole õigustatud. Mulle ei meeldi näha, et nimetatud laev teise kohta viiakse,» sõnas Rahvusvahelise polaaralade pärandi komitee president Susan Barr.

Ta rõhutas, et alus Maudiga tehtud ekspeditsioon ei olnud Amundseni kõige edukam. Amundseni kaks kuulsaimat laeva Gjøa  ja Fram on Oslos muuseumis.

Amundsen oli esimene eurooplane, kes sõitis 1906. aastal läbi Loodeväila otsides lühimat mereteed Euroopast Aasiasse.

Loodeväil on mittekasutatav meretee Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani piki Põhja-Jäämeres Põhja-Ameerika ranniku lähedal asuvaid väinu.

Laevasõiduks ei ole Loodeväil Kanada põhjaranniku väga keeruliste jääolude tõttu sobilik.

Esimesena läbis loodeväila laeval Gjøa Roald Amundsen aastatel 1903–1906.

Maudiga seilas Amundsen 1918 – 1920. Ta püüdis läbida Kirdeväila. Beringi väina jõudes tekkisid probleemid ja ta loobus. Ekspeditsioon kestis Amundsenita 1925. aastani.

Maud müüdi 1925. aastal Hudson Bay Companyle ning sai uueks nimeks Baymaude.

Lev oli hiljem ujuvladu ning sellel oli ka piirkonna esimene raadio.

Maud uppus 1930. aastal.

Maud ehitati Vollenis, mis kuulub Askeri maakonda. See maakond ostis laevavraki 1990. aastal ühe dollari eest ning sai ka Kanadalt loa see minema viia, kuid luba aegus.

Roald Amundsen (1872 - 1928) oli Norra polaaruurija. Läbis esimesena 1903 - 1906 Loodeväila idast läände.  Sooritas 1910- 1912  laevaga Fram uurimisreisi Antarktikasse. Jõudis 15. detsembril 1911 esimesena  lõunapoolusele.  Hiljem uuris Artikat ning läbis 1918 - 1920 Kirdeväila läänest itta.  Hukkus Karusaare lähedal maadeuurija Umberto Nobile  päästmisel.

Märksõnad
Tagasi üles