/nginx/o/2011/08/21/716086t1h5688.jpg)
Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva auks korraldatud kontsertpidustusele «Vabaduse laul» kogunes Tallinna lauluväljakul 20. augustil ligi 70 000 pealtvaatajat.
«Vabaduse laulu» käis vaatamas ligi 70 000 pealtvaatajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta kontserdil pöördus oma rahva poole taasiseseisvunud Eestis üles kasvanud põlvkond, tõlgendades oma nägemust vabadusest ja muusikast. Kontsert oli tänuavalduseks kõigile neile, kes lõid paari aastakümne eest uutele põlvkondadele võimaluse kasvada üles vabas riigis, ning riikidele, kes Eesti iseseisvumise taastamist tunnustasid.
«Soovisime sellel kontserdil anda vabad käed kõigile meie andekatele muusikutele väljendamaks end sel korral just läbi nende laulude ja mõtete, mis neil endil kõige rohkem südamel. Mõiste «isamaalisus» ei peaks seisnema kivisse raiutud formaatides, vaid siirastes ja spontaansetes tunnetes ja mõtetes, mis kantud oma riigi armastusest,» kommenteeris sündmuse peakorraldaja Helen Sildna.
Taasiseseisvumispeo idee autor ja lavastaja, SA Tallinn 2011 programmijuht Jaanus Rohumaa tundis heameelt selle üle, et «Vabaduse laulu» ajal sündis lauluväljakul midagi enneolematut – lauldi ühiselt «Loomise laulu».
«Laulda mitmekümne tuhande inimesega regilaulu, meie ürgseimat ja algupärasemat muusikavormi, on tõepoolest uskumatu. Laulupeod on lätlastel, sakslastel, leedulastel ja paljudel teistel rahvastel. Regilaul on aga oma soome-ugri juurtega täiesti erakordne nähtus maailmakultuuris. Tänan publikut ja uue põlvkonna lauljaid, kes sel traditsioonil hääbuda ei lase,» lausus Rohumaa.