Neandertallastega järglaste saamine muutis nüüdisinimese vastupidavamaks

Neandertallase rekonstruktsioon Foto: SCANPIX

Uus uuring näitas, et nüüdisinimesed muutusid vastupidavamaks tänu neandertallastega järglaste saamise tõttu.

Kahe inimliigi läbikäimine ja ühiste järglaste saamine toimus millalgi 45 000 – 60 000 aastat tagasi, edastab Daily Mail.

Neandertallaste geenide tõttu muutus nüüdisinimene elujõulisemaks ja lõpuks domineerivaks.

Kahe liigi omavaheline laste saamine tehti kindlaks möödunud aastal DNA-uuringuga.

Californias asuva Stanfordi ülikooli meditsiinikolledži immunoloogiaeksperdi Peter Parhami sõnul sai kahe liigi ristamisel kasu Homo sapiens, kuna ta suutis kogu maailma lõpuks «vallutada».

Kahe liigi ristumisel tekkis nüüdisinimestel tugev immuunsüsteem, mis aitas neil Aafrikast väljarändamisel ja teistsuguste kliimatingimustega kohanemisel.

Asjatundjate sõnul on nüüdisinimene neandertallastega segunenud vähemalt kahel korral. Neandertallaste DNA-lõigud on säilinud praeguste inimeste genoomis.

USA teadlased uurisid 2000 inimese geneetilist materjali. Need inimesed valiti maakera erinevatest paikadest Austraalias, Ameerikas, Euroopas, Aasias ja Aafrikas.

Uuring näitas, et esimene segunemine toimus umbes 60 000 aasta eest Vahemere alal. Nüüdisinimesed olid rännanud sinna Aafrikast, kust liiguti edasi Euroopasse, Aasiasse ja Ameerikasse.

Teine segunemine toimus aga umbes 45 000 aasta eest Ida-Aasias.

Asjatundjate sõnul aitas segunemine kaasa nüüdisinimese globaalsele domineerimisele, neil ei tulnud oodata, et evolutsioon nende eest asja ära teeks.

Neandertallane (Homo neanderthalensis) oli Euraasia esiajalooline inimene, kes elas 390 000 – 25 000 aastat tagasi. Elas peamiselt koobastes, valmistas tööriistu, sealhulgas jahivahendeid, kasutas tuld, jahtis loomi ja mattis surnuid. Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal ja olid kohanenud karmi kliimaga. Niinimetatud klassikaline neandertallane elas 70 000 – 35 000 aastat tagasi, ta oli lühike ja jässakas.