/nginx/o/2011/08/19/714172t1h0500.jpg)
Siiani on varajasi inimesi kirjeldatud kui väikse intelligentsiga ja piiratud liikumisega koopaelanikke.
Varajased inimesed olid seniarvatust rohkem arenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid uus uuring näitas, et need esivanemad võisid olla arvatust märgatavalt nutikamad, kirjutab Daily Mail.
Arheoloogide sõnul suutsid need varajased inimesed 130 000 aastat tagasi Aafrikast välja rännates ületada Vahemere. See on 100 000 aastat varem, kui siiani arvati.
Arheoloogid käisid uue teooria välja pärast seda, kui olid uurinud Kreeta saarelt leitud tööriistu.
Kreetalt leitud vanim inimasustus pärineb 9000 aasta tagant.
Siiani arvatakse, et Lõuna-Euroopa ja Lähis-Ida põllumajanduskogukonnad said alguse samuti samal ajal.
Kuid Kreetalt avastatud pihukirved meenutavad kirveid, mida kasutati Aafrikas juba 800 000 aastat tagasi.
Geoloogide abiga tehti kindlaks, millal Kreetalt avastatud kirved valmistatud olid. Geoloogid uurisid selleks erinevaid kaljumoodustisi.
Meri on Kreeta saart vorminud miljonite aastate jooksul, tekitades erinevaid kiviterrasse ja rannaalasid.
«Tööriistad leiti rannast kümnete meetrite kõrguselt ning need on vähemalt 50 000 aastat vanad,» sõnas USA Põhja-Carolina ülikooli geoloog Karl Wegmann.
Geoloogid uurisid veel vanemaid kivimimoodustisi ja sealt leiti 130 000 aasta vanused tööriistad.
Need tõendasid, et varajased inimesed elas sel ajal Kreeta saarel ning Aafrikast sinna jõudmiseks pidi ta ületama Vahemere.
«Kui siiani on varajasi inimesi kirjeldatud kui ahvisarnaseid olendeid, siis tegelikult olid nad märgatavalt nutikamad,» sõnas Wegmann.