/nginx/o/2011/08/19/713810t1hcce8.jpg)
Teadlased tegid kindlaks, et küünlaleegis leidub teemantosakesi.
Küünlaleegis leidub teemantosakesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti St. Andrewsi ülikoolis tehtud uuring näitas, et igas sekundis, kui küünal põleb, tekib umbes 1,5 miljonit väga väikest teemantosakest, kirjutab The Telegraph.
Teemantosakesi leiti ka loodusliku gaasi ja puude põlemise leegis.
Uuringut juhtinud teadlase Wuzong Zhou sõnas, et kui leitakse viis kuidas leegist need osakesed eraldada, siis võidakse leida uus võimalus teemantide tootmiseks.
Filosoofid ja teadlased on võrrelnud küünlaleegi värelust teemantidega lendlemisega.
Varasemad uuringud on näidanud, et küünlaleegi allosas olevad süsivesiniku molekulid muutuvad teel leegi tipu suunas süsinikdioksiidiks.
Kuid kuidas see muutumine toimub, pole teada.
Selle teadasaamiseks eraldas Zhou leegi keskelt osakesi. Ta leidis nelja süsinikku, kaasa arvatud ka selle teisendit teemante.
Teemant on süsiniku allotroopne vorm.
«Kahjuks põlevad teemantosakesed selles protsessis ära ja muutuvad süsinikdioksiidiks, kuid samas see muudab, millisena me küünlaleeki näeme,» sõnas Zhou.
Uurija sõnul näitas uuring, et teemantosakesi on võimalik leegis näha.