/nginx/o/2016/02/01/4957079t1hd965.jpg)
/nginx/o/2011/08/17/712042t1h5860.jpg)
Pärnu linnakodaniku majas avati eile Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendatud väljapanek, mis asetab rõhu Pärnu linna pöördelistele sündmustele taasiseseisvumisele eelnenud aastail.
Näitus heidab pilgu Eesti taasiseseisvumisele Pärnu mail
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnakodaniku maja perenaine ja näituse koostaja Hilja Treuberg ütles, et ekspositsioon “Vabaduse väraval” on kui põgus meeldetuletus üle 20 aasta tagustest esimestest sammudest iseseisvumise suunas.
“See aeg, aastad 1988–1990, oli sündmustest tulvil ja väga huvitav. Ühes väikeses väljapanekus kõnealust perioodi tervenisti läbi jutustada ei saa, seega keskendume mõnele aastale, sedagi valikuliselt,” tutvustas Treuberg väljapanekut.
Treubergi, Indrek Aija ja Vello Paluoja üles seatud näitus annab fotode, meenete, reklaamtrükiste ja dokumentide koopiate näol aimu linnavolikogu valimistest, uue rae ametisseasumisest ja selle esimestest tegudest noores Eesti riigis. Valdav osa eksponaatidest on pärit Treubergi erakogust ja Pärnu linnavolikogu ja -valitsuse arhiivis leiduvatest protokollidest.
Esimesed vabad valimised
Huvitava silmajäänud eksponaadina võiks esile tuua isemajandava Eesti (IME) reklaamplakati aastast 1990: plakati keskel seisab kartulikotti rüütatud neiu ja küljel seisab kiri “Ime sinagi!”. Treubergi hinnangul on kirjeldatud plakat väga prohvetliku kujundusega.
IME oli 26. septembril 1987 ajalehes Edasi ilmunud Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artiklis välja pakutud majandusprogrammi idee Eesti NSV iseseisva majandamise kohta Nõukogude Liidu koosseisus. Algatuse põhimõtted said aluseks Rahvarinde majandusprogrammile.
Näitus toob ilmekalt välja, et pöördelisel ajal oli piir kohaliku ja riikliku võitlustandri vahel hägune: murekohad olid ühised, Pärnu oli haaratud samadesse protsessidesse mis ülejäänud riik. Nii näeb linnakodaniku majas ülevaatlikult, kuidas sedavõrd tõsine asi kui vastuseis Nõukogude relvajõududesse värbamisele haaras võitlusse vastse linnavolikogugi.
“Terve Eesti riik ju võitles noormeeste Nõukogude armeesse värbamise vastu, see protestilaine ei läinud ka Pärnust mööda, meie volikogu astus sel suunal teatud samme,” meenutas Treuberg.
Suvepealinna esimene linnavolikogu valiti 10. detsembril 1989.
Pärnu 42 858 valijast käis oma häält andmas 33 251 kodanikku. Linnavolikogu 39 kohale kandideeris 93 inimest. Ehkki üle poole sajandi toimusid Eestis jälle rahvaesindajate vabad valimised võimuorganitesse, hoidsid Nõukogude relvajõud meie taasiseseisvuse esimesi võrseid endiselt sihikul.
Nõukogudeaegne linnanõukogu nimetati ümber volikoguks, täitevkomitee esimehe positsioon muutus linnapea ametikohaks. Koopiad nendest poliitilistest ja juriidilistest toimingutest on näitusel väljas.
“Me ei ole muuseum, seega pole meil esemeliselt palju näidata, aga midagi siiski. Näiteks ülemaailmse pärnakate päeva meeneid ning plakatid ja üleskutsed võitlusest kunagisel sõjaväelennuväljal toimunu vastu. Lennuväli laskis kütuse sisuliselt Rääma oja kaudu Pärnu jõkke. Mäletan isegi, et kui hommikul akna avasin, hingasin sisse bensiini. Selle tegevuse vastu protestiti siin aastal 1988, mis oli igati julge tegu, sest nõukogude võim oli siis veel väga tugevalt sees,” meenutas Treuberg.
Kõnealuste aktsioonide kohta saab näitusel kaeda fotosid väljaastumistest, kohalike seismist kuurordi järjepidevuse eest, üleskutseid ja võimude arhiivimaterjale.
Abi väljastpoolt
Eesti Vabariik peab tänini meeles neid riike, mis meid iseseisvumisel toetasid ja esimeste seas tunnustasid, kuid niisamuti väärivad äramärkimist Eesti linnade esimesed välismaised sõpruslinnad. Ekspositsioonist “Vabaduse väraval” saab aimu, kuidas sõpruslinnad kehval ajal pärnakaid abistasid.
“Tähelepanuväärne pole ainult moraalne tugi ega rõivaabi, mida Pärnule siis anti, vaid ka näiteks välismaalt saadud ravimid Pärnu haiglale. Tuletõrjele toodi piiri tagant varustust ja autosid.
Majanduse ja üleüldise elu edendamisel välissidemete kasutamine kuulus, muide, linnapea Jaak Saarniidu valimisprogrammi. Sinna hulka võib arvata esimesed ülemaailmsed pärnakate päevad, mis toimusid 27. juunist 4. juulini 1990 ja kuhu tuli rahvast kõikjalt maailmast,” rääkis Treuberg.
Viimati mainitud sündmuse puhuks kujundas kunstnik Vello Paluoja Pärnu linna sümboolikaga meened ja reklaamplakati, mida samuti väljapanekul näeb.
Eile linnakodaniku majas avatud näitus võiks Treubergi sõnutsi olla eriti huvitav Pärnu kooliõpilastele, kel põnev nii möödanikku tundma õppida kui võrrelda kodukandi esimese taasiseseisvumisjärgse omavalitsuse tegemisi praeguse omadega.