“Nowhere Boy”
Osades Aaron Johnson, Anne-Maria Duff, Kristin Scott-Thomas.
Lavastanud Sam Taylor-Wood.
Kestus: tund ja 38 minutit.
Hinnang: hea.
Vaata kinode kavasid siit.
Iga algus on raske
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaevalt leidub maailmas inimest, kes poleks kunagi midagi kuulnud sellisest muusikalisest kollektiivist nagu The Beatles. Nende laulud on jätkuvalt, 40 aastat pärast grupi lagunemist väga populaarsed ja neid kuulatakse/mängitakse entusiasmiga.
Samamoodi pole kahtlust selles, et ansambli ninamehe John Lennoni nimi on ikka veel üsna tuntud. Lennoni elukäiku on palju uuritud, temast on kirjutatud hulk raamatuid ja tehtud filme. Nii ta lauljatee algusest kui lõpust, kuid mitte väga varasest noorusest.
Lõpuks meie ekraanidelegi jõudnud linateos “Nowhere Boy” parandab selle vea.
John Lennon (Aaron Johnson) oli sündinud 1940. aastal Inglismaal. Käimas oli Teine maailmasõda ja olud väga keerulised. Vaevu oma eluga toime tulev Julia Lennon (Anne-Maria Duff) otsustab ühel päeval oma pojast loobuda ja tema kasvatamise võtab üle suhteliselt konservatiivse maailmavaatega tädi Mimi (Kristin Scott-Thomas).
Purunenud perega kaasnevate probleemide eest pääsemiseks põgeneb poiss muusikasse, mis kätkeb endas nii pääsemist kui hukatust. Oma eksirännakutel kohtub teismeline John noore Paul McCartney (Thomas Brodie Sangster) ja George Harrisoniga, kellega hiljem moodustatakse ansambel The Beatles.
Film põhineb osaliselt Lennoni poolõe memuaaridel nende ühisest lapsepõlvest. Kuigi tegemist on subjektiivsete mälestustega, ei pea faktitruuduse kummardajad väga muretsema. Olulised kohad on kõik täpselt paigas, andes üsna korraliku pildi tulevase superstaari kujunemisloost.
Kiita tasub näitlejatöid. Aaron Johnson tuleb mässumeelse Lennoni mängimisega suurepäraselt toime, pingutamata kordagi üle. Väga veenev on samuti Kristin Scott-Thomase osatäitmine, kuid säärase kaliibriga näitlejanna puhul polegi võimalik vähemat eeldada. Natuke tühjaks jäid McCartney ja Harrisoni tegelaskuju, kuid filmi üldist kvaliteeti see mõjutada ei suuda. See jääb lõpuni välja ühtlaselt heaks.
The Beatlesi austajatele on “Nowhere Boy” kindlasti kohustuslik vaatamisvara, ülejäänud muusikasõpradele võib-olla samuti. Ülejäänud inimestele puhtalt soovituslik, kuid silmaringi avardamine pole kunagi kellelgi mööda külgi maha jooksnud.