Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Tõlkevead sünnivad ajapuudusest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tegelased joonissarjast «Family Guy», millest on saanud tõlkevigade sünonüüm.
Tegelased joonissarjast «Family Guy», millest on saanud tõlkevigade sünonüüm. Foto: Repro

Eestikeelsete subtiitritega telekanaleid jõuab kodustele ekraanidele rohkem kui kunagi varem, telekanalite tõlgetest on aga saanud selle suve kuum teema. Tõlkevead, olgu need siis lihtsad näpukad või õhukesest kultuurikihist tingitud möödatõlkimised, on telekanalites igapäevased.



Sõna on sel teemal juba saanud telekanalite juhid ja tõlkefirmad, vaiksed on seni olnud aga tõlkijad, kelle töö on kriitikatule all nii kommentaariumides kui sotsiaalmeedias ja blogides.

Värvikamatest möödatõlkepärlitest on saanud omamoodi rahvaluule, mis levib nii suuliselt kui kirjalikult.

Terava kriitika valguses on ilmselt mõistetav, et tõlkijad, kellega suhtlesin, ei soovinud avaldada oma täisnimesid, rääkimata võimalusest oma näopildiga ajalehte sattuda.

Tartu Ülikoolis kolmandat aastat inglise keelt ja kirjandust õppiv Kadri sattus tõlketöö peale oma sõnul puhtjuhuslikult, kuid samas suuresti tänu õpitavale erialale.

«Neid pakkumisi ikka vahelduva eduga liigub, nii ülikooli meililistides kui ka tudengite seas tutvuste kaudu suusõnaliselt ja erilist tuleproovi läbima ei pea. Põhimõtteliselt saavad tõlketööd proovida kõik, kes seda vähegi soovivad, iseasi, kas pärast esimest tööd ka järgmisi pakutakse. See sõltub muidugi juba sellest, kuidas esimesed tõlked õnnestuvad.»

Näpuvead lipsavad ikka sisse

Kadri lisab, et kuigi vigaste tõlgete teema on meedias praegu mõnevõrra ülepaisutatud, ei saa kindlasti öelda, et midagi oleks valesti kirjutatud: «Nende paari aastaga, mis ma aktiivselt tõlkimisega tegelenud olen, on mu enda televiisorivaatamine oluliselt vähenenud, lihtsalt ei ole aega. Niipalju kui ma aga eestikeelseid telekanaleid vaadanud olen, jäävad väiksed vead silma ikka pea iga kord.

Kadri sõnul on siin ilmselt natuke tegu ka professionaalse vaatenurgaga ning võib-olla polegi alati tegu otseselt vigadega. «Pigem hakkan automaatselt oma peas ise paralleelselt ka tõlkima ning siis jäävad ikka silma kohad, mida ise oleks teisiti teinud,» rääkis ta.

Samuti üsna regulaarselt tõlketöödega tegelev Martin ülikoolitasemel keeli õppinud pole, kuid seda kogemust asendavad tema puhul kaks Austraalias elatud aastat. Tõlkima sattus ka Martin läbi juhuse – varem oli ta mõne korra lihtsalt omaalgatuslikult proovinud subtiitreid tõlkida ning oli mõnda aega aktiivne ka internetifoorumites, kus filmide subtiitreid jagatakse ja tõlgete üle arutletakse.

Palgalist tõlketööd proovida soovitas Martinile sõber, kes kuskilt sellise pakkumise leidis. Kust see pakkumine täpselt tuli, ei mäleta enam kumbki, subtiitreid tõlgivad praegu aga mõlemad.

Nii Kadri kui Martin tunnistavad, et aeg-ajalt ikka tõlgetesse vead sisse lipsavad, kuid pigem on tegu siiski lihtsate näpuvigadega, mitte suurte prohmakatega ning reeglina käivad tõlked enne eetrisse jõudmist ikka ka toimetaja silme alt läbi, nii et teleekraanile apsud enamasti siiski ei jõua.

Palju tööd, vähe aega

Miks aga vead üldse tõlgetesse satuvad? Mõlemad tõlkijad märgivad kohe: et tõlketöödest laekuv teenistus vähegi märkimisväärne oleks, tuleb vastu võtta võimalikult suures koguses tööd, aega aga just üleliia palju pole ning kuigi üldjuhul püütakse tehtud töö ikka üle vaadata ja silmahakkavad vead parandada, jääb tihti ajast puudu, et olla nii hoolikas, kui vaja oleks ja ise sooviks.

Näpuvigadest, mis üldjuhul ikka üles leitakse, hullemad on aga möödatõlkimised, mida ei pruugi enam tabada. Martin räägib, et kõige ohtlikumad on tekstid, mis kubisevad slängist ja tõlkimatust sõnamängust: «Slängiga ma tänu välismaal elatud aastatele üldiselt saan ikka hakkama, aga sõnamängud panevad pead murdma küll ning mõnikord pole lihtsalt midagi teha. Saab küll tõlkida nii, et mõte jääb samaks, aga iroonia ja sarkasm lähevad mõnikord kaduma.»

Omakorda seab piirid ette subtiitrite piiratud tähemärkide arv: «Tiheda ja kiire tekstiga sarja või filmi tõlkides on üsna lootusetu eeldada, et kõik mahuks subtiitrisse ära täpselt nii, nagu tahaks ja oskaks tõlkida.

Teinekord tilgub süda korralikult verd, kui poole lause jagu teravat teksti ära pead kustutama ja millegi hoopis lahjemaga asendama, et kogu mõte ikka öeldud saaks, mis siis, et see mõte niimoodi üldse mitte filmi vääriliseks ei pruugi jääda.»

«Mis teha, tuleb tõlkida nii, nagu võimalused lubavad ja eks siis ka kriitika vastu võtta, isegi kui kritiseerijad tõlketöö olemust reeglina üldse ei tunne,» lõpetab Martin.

Klassikalised tõlkepärlid

• It’s a long shot. – See on pika toimega süst.

• Invisible cloak of destruction. – Hävingu läbipaistev kloaak.

• I am your worst nightmare. – Ma olen su sõjasnaiper.

• Oh, you like Pink Floyd?! – Sa oled nagu Pink Floyd?!

• Ammo report? – Kuidas ammoniaagiga lood on?

• You just hired the A-team. – Sa oled vaevu kaheksateist.

• Bag of contraband. – Kontrabassi kott.

• No wonder you’re still single! – Ei ime, et sa alles vallaline oled.

Allikas: Facebook ja portaal Rada7

Märksõnad

Tagasi üles