Käsitöölaat pakkus peale ostu ja müügi muudki huvitavat

Rahvarõivaste boks sai parima rahvusliku boksi tänukirja. Foto: Helju Keskpalu/Valgamaalane

Kui Valga inimesed jätavad tihti külaliste tõttu kultuuriüritusele minemata, siis näiteks üks Otepää mees võttis oma külalised rahvamuusikapäevale-laadale kaasa ja lustis täiega.

Pühapäevane Otepää rahvamuusikapäev ja käsitöölaat leidis traditsiooniliselt aset kultuurikeskuse pargis ja oli kokku meelitanud palju müüjaid: park oli kauplejaid täis.

Üle pargi kostis kogu aeg kas päevajuht Alar Haagi jutt või muusika, mida esitasid taidlejad. Kõik kollektiivid lahkusid lavalt kingituse ja lilledega ning seejärel suunati nad laadasuppi ja pannkooki «Karu jäljed» sööma.

Küsimusele, mis rahvusooperi solisti ikka ja jälle sel päeval Tallinnast Otepääle toob, vastas Haak, et toredad inimesed ja vahetu suhtlemise võimalus.

«Kord sattus see päev minu sünnipäevale. Niisugust kingitust annab endale teha! Omal ajal tehti ju käsitööd lauldes ja vahepeal tantsiti. Siin on see kõik koos ja hea ka see, et kõik see toimub pargipuude varjus – puud varjavad rahvast nii kuuma päikese kui võimaliku vihma eest,» rääkis ta.

Miks keegi tuli?

Soliidne Tartu vanapaar – kuuskümmend aastat abielus olnud Asse ja Martin Parts sõitsid Otepääle rahvamuusikat kuulama. Laadalt ostsid nad vaid õunu. Helvi Teder Nõunist suundus liinibussile, kolm õunapuud käe otsas. «Need olid mul Krista puukoolist ette tellitud ja vastavad minu sordisoovile, kusjuures need sordid pole veel avalikult tõestatudki,» rääkis õnnelik ostja.

Otepää mees Jaak Grünberg oli laadal külalistega Järvamaalt. Nemad elasid eriti aktiivselt kaasa ansamblile Relami. Ostnud olid mett ja õunu. Külalised olid rõõmsad ka selle üle, et olid lastele sünnipäevakingid saanud.

Laata korraldanud Otepää Naisseltsi naisi oli sel päeval rakkes üle kahekümne. Nemad olid kohanud õnnelikku meest, kes sai laadalt hobuse looga, puukoore eemaldaja ja höövleid, mida oli ammu otsinud.

Otepäälane Nanni Rea oli kogu päeva laadal taidluse pärast. Enne äraminekut lubas maasinki osta.

Võimalus oli õpitubades ka ise midagi meisterdada. Koidula Raudsepp Rõngust tegi näiteks rahvuslikus ehtetoas lastelastele kingiks savist kaelaehted. Teda juhendas Aire Hulkko.

Müüjaid rahuldas laada korraldus

Müüdi naiste ja meeste käsitööd, nahktooteid, kunsti, kirjandust, ehteid, mänguasju, toidukaupa, istikuid ja muud. Müüjate hulgas oli nii kogenud laadalkäijaid kui ka alles Eesti turgu kompajaid.

Kohe esinemispaiga publiku taga müügikoha saanud tartlanna Tiina Saar nimetas oma platsi VIP-kohaks, sest temal oli käsitöölaudlinade ja -linikute laua taga võimalik esinejaid nii kuulata kui näha. «Oleme siin Kaljuga palju kordi käinud.» Küsimusele, kuidas läks, vastas naine, et ei tuldud raha, vaid südamliku õhkkonna pärast.

Viljandlaste Külli ja Andres Allikvee perefirma Vabamees müüs käsitsi tehtud keraamikat. Mees oli üldse esimest korda elus Otepääl, naine oli korra seda paika külastanud.

«Tulime vaatama ja turgu proovima. Huvitav, et Lõuna-Eestis ostetakse hoopis teistsuguseid asju kui Tallinnas või Harjumaal,» rääkis Külli. «Kohtusime toredate inimestega ja saime uusi kontakte. Meie tööde tehnoloogia vastu tunti huvi ja meie polnud kitsid nippe avaldama.»

Käsitöömeister Andrus Lepp Tartumaalt Kõrvekülast teenib igapäevast leiba asjaajamisega. Töö kõrvalt ja uneajal aga teeb puidu tootmisjääkidest, millele lisanduvad vaid liim ja puidukaitsevahend, esemeid teemal «Miljon liistu». Tema suures väljapanekus torkasid silma terrassi- ja rõdukastid ning suured lillevaasid.

«Abikaasa annab ideid, ostjad on head motivaatorid. Olen alles algaja, aga mõtlen juba suurelt,» andis ta märku sihist jõuda Eestist väljagi.

Palju uudistajaid oli laada ajal Pärnumaa FIE Merike Pilisneri nahktoodete boksi juures. Kuigi mitmekesisest kaubavalikust sarvedega mütse ei ostetudki, see müüjate tuju ei rikkunud. Neid liigutas, et korraldajad tõid müüjatelegi laadasuppi ja pannkooki. Niisugust tähelepanu ei kohta mitte igal pool.

Kaks autorit müüsid laadal oma raamatuid. Otepääl sündinud praegune Võrumaa mees Enn Vaino oli kaasa võtnud 25 raamatut jahi-, kala-, sõja-, elu- ja naljameestele ning muidu muhedatele mehepoegadele, Silvi Kohu Tartumaalt müüs oma koostatud kokaraamatuid.

Sündinud kaupmees

Igaüks ei sobi müüjaks, mõni on selleks lausa sündinud. Tõenäoliselt kõige noorem müüja oli kümneaastane Raneli Müllerson Tartumaalt, kes oli Oksana Köidami abiline. Nemad müüsid Tartu Agro Rahinge lihatööstuse sinki ja vorsti. Tüdrukule see töö meeldib ja juhendaja oli temaga väga rahul.

Eelmisel päeval olid nad Narva-Jõesuus müümas käinud. «Õpetasin tüdrukule, kuidas on vene keeles «proovida». Päeva lõpus sai ta juba venekeelse jutugagi hakkama,» kiitis naine. Otepääl müüsid nad kogu kaasavõetud singi ära.

Päeva jooksul korraldati loteriisid ja jagati võitudena laadakaupa. Müüjaidki tunnustati mitmel moel. Parima rahvusliku boksi auhinna sai Tabivere perefirma, kes müüs oma valmistatud rahvarõivaid.

Enne avamist mängis Pühajärve puhkpilliorkester. Laada ajal esinesid tantsurühm Tantsurõõm ja ansambel Laulurõõm, Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu estraadiansambel Fööniks, Otepää ansambel Relami, rahvatantsurühmad Otepää Noored, Vesiroos ja Nuustaku, Otepää noortekeskuse tantsijad, lauljad ja moeloojad, rahvalaulikud Margit Tali ja Merle Soonberg ning rahvamuusikaorkester Karupojad.

Kultuurikeskuses olid näitusmüügid, neist ühe pilkupüüdvamaga oli väljas Põltsamaa roosiaed.

Kümme aastat korraldasid Otepääl rahvamuusikapäeva ja käsitöölaata Marge Tadolder ja Ave Kruusmaa, viimased viis on selle ettevõtmise eesotsas olnud Otepää Naisselts eesotsas Riita Aaderiga.

Üritust toetasid kohaliku omaalgatuse programm, Eesti Kultuurkapital, Otepää Naisselts ja Otepää vald.