/nginx/o/2011/08/05/697050t1hf2f4.jpg)
Suurbritannias Essexis Colchesteri loomaaias elavad pärdiklased mandrillid annavad näo käega kinnikatmisega teada, et nad ei soovi suhelda.
Suhtlemisest väsinud ahvid katavad näo käega kinni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ekspertide sõnul on selle tähendus «jäta mind rahule», kirjutab Daily Mail.
Uurijad lisasid, et seda žesti hakkas esimesena kasutama 15-aastane emane ahv. Võimalik, et ta vajas üksinda olemist.
Nüüdseks on seda käemärki kasutama hakanud kõik selles loomaaias elavad mandrillid.
Evolutsioonibioloogi Mark Laidre sõnul näitab pärdiklaste selline käitumine, et neil on sotsiaalse suhtlemise reeglid.
Uurija sõnul ei ole ahvide poolt kasutataval käemärgil mingit seost inimestepoolse mõjutuse või imiteerimisega.
«Jäsemete abil suhtlemine oli ahvidel olemas juba enne seda, kui inimesed ilmusid ja oma ühiskonna lõid,» selgitas Laidre.
Loomaaia töötajate sõnul oli käemärgi väljamõtleja, emane ahv Milly kaasahvide seas oma sotsiaalselt staatuselt väga madalal.
Töötajad arvasid esialgu, et ahvil on silmadega mingi probleem ning ta kaitses silmi tugeva päikesevalguse eest.
Kuid California ülikooli teadlast Laidret hakkas see ahvide liigutus huvitama. Ta veetis Briti loomaaias 2007. ja 2008. aastal 100 tundi.
«Ma ei olnud varem midagi sellist näinud. Kattes oma näo, annavad nad edasi sõnumi, et nad soovivad üksinda jääda. Tegemist on märgiga «Mitte segada»,» selgitas Laidre.
Uurija jätkas, et ahvid katavad näo umbes pooleks tunniks. Samas aga piiluvad harali sõrmede vahelt, mis ümbruses toimunud.
Ka kasutavad silmade kinni katmist ahviühiskonnas madalal astmel olevad ahvid, kes sellega takistavad dominantsete ahvide poolset rünnakut.
«Emane ahv Milly mõtles selle žesti välja. Hiljem võtsid selle üle veel mitmed teised ahvid. Pole teada, kui intelligentsed mandrillid tegelikult olla võivad,» nentis Laidre.
Mandrillid (Mandrillus sphinx) on Aafrikas elavad pärdiklased. Nad elavad Kameruni, Ekvatoriaal-Guinea ja Kongo vihmametsades. Grupeeringutesse kuulub tavaliselt sadu isendeid. Nad elavad keskmiselt 20-aastaseks. Täiskasvanud mandrillid on 90 sentimeetrit pikad ja kaaluvad umbes 34 kilogrammi.