Depeche Mode on nii vana ja hea bänd, et nende kohta polegi suurt midagi lisada. Aastad on neid räsinud, kuid mehed püsivad vormis. Teevad uut muusikat, vanad on juba ammu klassikaks saanud. Areng on silmanähtav, kõik teed, mis nad jalge alla võtavad, viivad kuhugi välja. Kõlad, lähenemised, suhtumised, alates lihtsast elektropopist filosoofilise ja keerulise mõttemuusika ilma, mis Depeche on läbi teinud, kannavad edasi mõtteid ja hästi läbimõeldud sisu väga hea muusika saatel.
Depeche on Depeche jätkuvalt, nende viimased kauamängivad “Playing the Angel” (2005) ja “Sounds of the Universe” (2009) on omas laadis kõrgel ülal ja annavad elule mõtte.
Kui Depeche Mode’i kodune sõltumatu plaadifirma Mute EMI omandusse läks, läks samasse Depeche’gi. Suurettevõtte tiiva all ei pruugi iseteadlikel superstaaridel, kes teevad ise oma asja paremini kui kelle tahes juhatusel, meeldida.
Lepinguid ja värke arvesse võttes lõpetab kõnealune heliketas Depeche Mode’i suhte EMIga ja nad saavad kui linnud vabana edasi lennata selle tumeda ja pilvise taeva all, kust tulevad nende laulud. Teha üks remikside plaat, et plaadifirma lõa otsast pääseda ja siis isetahtsi uut originaalmaterjali väljutada pole paha mõte.
Samal ajal ei saa öelda, et “Remixes 2: 81-11” puhul Depeche Mode’i kaubamärgi all mingit jama välja antaks. Tegu on huvitava taiesega, millel maailma huvitavamad produtsendid ja muusikud on mõne depeši loo lahti võtnud ja uuesti kokku pannud.
Ühe plaadi versioonil on kokku kuraditosin remiksi, kuid samuti on ilmunud kolme plaadi väljalase, millel 37 uue kuue saanud pala. Viimane kujutab endast tõelist maratoni ja naudinguorgiat gurmaanidele, kuid silla elektroonilise muusika algusaegade, keskpaiga ja tänapäeva vahele ehitab üheplaadiline variantki, kuigi sellelt puuduvad kunagiste DMi liikmete Vince Clarke’i ja Alan Wilderi loodud remiksid.
Tegijate nägemus Depeche’ist on muidugi erinev, aga plaat on sellest hoolimata ühtlane. Ausad ja uhked remiksid lõid näiteks UNKLE, Oliver Huntemann Stephan Bodziniga, kollektiivne aju Stargate ja nõnda edasi. Kusjuures skandinaavia tegijaid on mitu kambas. Peale norrakate, kes nime all Röyksopp ja Stargate tegutsevad, on klassikut remiksinud Karlsson and Winnberg (Rootsi) ja Anders Trentemøller (Taani).