Saksa arheoloogide sõnul rajati kiviajal Euroopasse laiaulatuslik tunnelitevõrgustik, mis ulatus Šotimaalt Türgini.
Kiviaegsete tunnelite võrgustik ulatub Šotimaalt Türgini
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. august 2011, 16:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloog Heinrich Kusch sõnul on Euroopa erinevate neoliitiliste asulapaikade alt leitud sadu tunneleid, kirjutab Daily Mail.
Kusch andis sellel teemal välja raamatu « Secrets Of The Underground Door To An Ancient World».
«Kuna 12 000 aasta taguseid tunneleid on väga palju säilinud, siis pidi kunagine tunnelivõrgustik väga suur olema,» on arheoloog kindel.
Ta lisas, et Saksamaal Baieris on selliseid tunneleid näiteks 700 meetri ulatuses säilinud. Austrias Styrias aga 350 meetri ulatuses.
«Kogu Euroopas võib selliseid tunneleid olla tuhandeid. Neid leidub nii Põhja-Šotimaal kui Vahemere ääres. Enamik neist tunnelitest ei ole siiski väga suured, umbes 70 sentimeetrit laiad. Täiskasvanud inimene mahub vaevu neist läbi roomama,» selgitas Kusch.
Kuid neil tunnelitel on ka suuremaid osi, kus on istmed ning säilitusruumid.
«Kõik neist tunnelitest ei moodusta võrgustikku, vaid ainult osa,» selgitas arheoloog.
Eksperdid ei ole siiani ühel meelel, milleks neid kasutati. Osa teadalaste arvates varjusid kiviaja inimesed sinna, kaitsmaks end röövloomade eest. Teiste arvates olid need omamoodi turvalised teed, mis viisid ühest inimasustusest teise.