Siberist leiti 33 000 aasta vanune koerakolju

Siberist leiti 33 000 aasta vanune koerakolju Foto: SCANPIX

Siberist Altai mägedest leiti hästi säilinud 33 000 aasta vanune koerakolju.

Teadlaste sõnul on see vanim tõend koera kodustamise kohta, kirjutab BBC.

Uuring näitas, et leitud kolju erineb tänapäeva koerte ja huntide koljudest.

Kolju koonuosa meenutab Gröönimaal 1000 aastat tagasi kodustatud koerte koonuosa. Kuid suured hambad kuuluksid nagu 31 000 aastat tagasi Euroopas elanud huntidele.

«See leid näitab, et koerte kodustamine oli selle koljuomaniku eluajal alles algusjärgus. Huntide kodustamine ja koerteks muutmine oli loomulik protsess, mis võttis üsna kaua aega,» selgitas Kanada bioloog Susan Crockford.

Kuid huntide taltsaks tegemiseks pidi olema üsna suur paikne inimkogukond.

«Varajased ühiskonnad põhinesid küttimisel. Loomadelt naha ja liha eemaldamisel jäid maha korjused. Need tõid kohale hundid, kes neist kõhutäie said,» selgitas Crockford.

Varajastes ühiskondades sõid inimeste läheduses elanud hundid saagi jäänuseid ja aitasid teisi kiskjaid nagu karud eemale peletada. Võimalik, et osa neist hakkas koos inimestega jahil käima saades nii-öelda jahikoerteks.

Kuid pärast viimast jääaega, 10 000 aasta jooksul said huntidest lõpuks koerad, kes mängisid inimühiskonnas aina tähtsamat rolli.

«Inimesed said jahikoerad ja sellega küttimine muutus. Kütid koertega on efektiivsemad kui kütid koerteta,» sõnas Oxfordi ülikooli teadlane Thomas Higham.

Kuid varajased Siberi kodustatud koerad jõudsid evolutsioonilisse tupikusse ja kodustamine katkes.

Inimesed jätkasid Siberi Altai ala asustamist viimasel jääajal, kuid senistel andmetel tegid nad seda koerteta. Põhjus võis olla sellest, et toitu nappis.

«Jääaeg põhjustas inimeste suuremat liikumust. Selle tõttu ei saadud loomi kodustada,» selgitas Crockford.

Loomad ja inimesed pidasid nappide ressursside eest võitlust umbes 20 000 aastat. Hiljem aga käivitus huntide koerteks kodustamine uuesti.