Eile lõppes kogu juuli kestnud nelja muusiku suvetuur «Valgeid roose», mis pühendati Tarmo Pihlapi mälestusele. Üks kontsert oli ka Valgamaal Otepää Maarja kirikus.
Otepää austas laulja Tarmo Pihlapi mälestust
Tuur lõppes Tallinnas 3. augustil, Tarmo Pihlapi 12. surma-aastapäeval. Tuuri korraldajad pidasid silmas ka üht teist tähtpäeva – järgmise aasta 26. aprillil oleks laulja saanud 60.
Mälestuskontserdil esinesid rahvusooperi bariton Jassi Zahharov, Priit Pihlap ansamblist Fix (laul, akustiline kitarr), Meelis Punder Karavanist (laul, akustiline basskitarr) ja Margus Kappel Rock Hotelist (klahvpillid). Kontserdi kavas olid Tarmo Pihlapi esituses armsaks saanud laulud.
Helivõimendust ei kasutatud. Et ooperilaulja sai selleta hakkama, on loomulik, aga et ka teised tulid toime, oli üllatus.
Muusikaõhtu tegi eriliseks laulja noorema venna osalemine. Kontserdi idee oli tulnud Jassi Zahharovilt ja Priit Pihlap oli sellega meelsasti kaasa läinud. Temaski voolab Pihlapite veri ja mälestuskontserdil avaldas see kuulajale sõnulseletamatut mõju, tõi toonela teele läinu justkui lähemale.
Mõlema laulja repertuaar oli hoolikalt valitud ja palju ilusaid lugusid sai sel õhtul uue hingamise. Avalauluna esitas Jassi Zahharov tähendusliku «Igal majakal oma tuli», mida küll Pihlap pole laulnud. Teised laulud olid kõik tema repertuaarist, kuid nende sõnadel oli nüüd eriline ajaline tähendus.
Aja kulgemisele pöörati üldse palju tähelepanu: «Ei tea, miks aeg kaob käest», «Aeg sõuab, aeg nõuab, aeg uusi laule saadab teele, aeg endast kilde poetab veele», «Kõik on jäänud nagu aastate eest, oled puudu vaid sa», «Oma kujutlusis näen nõnda sind ma iga päev» jne.
«Valisin laulud, mis puudutavad mind oma sõnumiga,» ütles Zahharov. Tema esituses said need oma tähenduse. See oli kummardus Tarmo Pihlapile ilusate ja sisukate laulude eest. Olgu siin näiteiks «Vana vokk», «Ema sünnipäev», «Sa piki sinijõge sõitsid».
Priit Pihlap oli valinud venna, enda ja publiku poolt kõige armastatumad laulud, nagu «Mustlane», «Vanaisa kell», «Miks sa vaatad täis igatsust teele», «Laev tõstis purjed üles» jt. «Tarmo eeskuju oli Artur Rinne. Ta unistas laulda sama kaua ja kõrge eani kui Rinne,» rääkis Priit venna kohta. Kõik neli muusikut koos esitasid Rinne repertuaarist laulu «Lausa valges».
Kontserdi nimilaul oli lõpulaul. See läks kordamiselegi. Oluline osa kontserdi õnnestumisel oli kahtlemata ka Margus Kappeli meisterlikul klaverimängul.