Iisraeli Bar-Ilani ülikooli psühholoogide sõnul on sarkasm üks levinumaid huumoristiile, kuid samas võib see olla ka hea motiveerija.
Sarkasm on tööl parim motiveerija?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. august 2011, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad panid tähele, et töötajatel, kelle tuli tegemist teha sarkastiliste klientide, kolleegide või ülemustega, olid tulemused paremad, kirjutab Daily Mail.
«Paar karmi ja kriitilist ütlust võib tekitada indu, mida ei oleks, kui töökeskkond oleks alati sõbralik,» laususid psühholoogid.
Ka aitavat sarkasm näha tööl ette tulevaid probleeme erinevate nurkade alt.
Sarkasm ei ole läbinisti negatiivne huumor ja selle tõttu aitab see ka vihaolukorras pingeid leevendada.
Psühholoogid tõid näiteks menusarja «Kontor», kus tegelased kasutasid sarkasmi pidevalt.
Iisraeli psühholoogid tegid katse 375 üliõpilasega, kellel paluti kehastada töötajat, kes tegeles telefoni teel klientidega.
Katsealused pidid tegelema kolme kõnega, millest üks oli vihane, üks tavaline ja üks sarkastiline. Vihase kõnega tegelenud said ülesandega paremini hakkama kui neutraalse kõnega tegelenud.
Kuid uurijaid üllatasid tulemused, mis saadi sarkastilise kõne korral. Kasutati näiteks sellist fraasi nagu «teie teenindus on sama aeglane nagu kilpkonn» ning selle kõnega tegelejad näitasid üles suuremat innukust kui ülejäänud katsealused.
Uurijate sõnul tekitab viha kaitseseisundi ning selle tõttu nähakse asju väga kitsalt.
Sarkasm on aga palju parem, kuna see paneb tegutsema ning asju laiemalt nägema.
«Probleemi esitamine sarkasmi läbi viib selleni, et vaateväli avardub ning käivitub loominguline protsess, mis võib anda väga efektiivseid lahendusi,» selgitas uuringu juht Ella Miron-Spektor.