USA kosmoseagentuuri NASA uurimissond Dwan tegi pilte asteroidist Vesta ning avastas sealt kraatrid, mis meenutavad lumememme.
Asteroid Vestalt leiti «lumememm»
Vesta «lumememm» koosneb kolmest erineva suurusega kraatrist, edastab Yahoo News.
California ülikooli astroteadlase Christopher Russelli sõnul on Vesta pinnamood väga erineva kujuga.
Uurimisalus Dawn tegi 528-kilomeetrisest Vestast fotod möödunud kuul, kui ta liikus selle kosmilise objekti orbiidil.
See oli esimene kord, mil seda asteroidi lähedalt pildistati. Siiani on Dawn teinud Vestast üle 500 foto. Järgmisel nädalal alustab uurimissond Vesta pinna uurimist, olles selle pinnast 2000 kilomeetri kõrgusel. Hiljem aga laskub sond Vesta pinnast ka vaid 176 kilomeetri kõrgusele.
Vesta nii-öelda lõunaalal on hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on 460 kilomeetrit. Põhjaosas aga vanemad ja väiksemad kraatrid, millest üks oleks nagu «lumememm».
Saksamaa Max Plancki instituudi teadlase Holger Sierksi sõnul on Vesta pind nii rikkalik, et selle uurimiseks kulub aastaid.
Vesta asub maast 187 miljoni kilomeetri kaugusel. Vesta on Marsi ja Jupiteri asteroidivöös suuruselt teine asteroid. See asteroidivöö tekkis 4,5 miljardit aastat tagasi.
Asteroidid pakuvad teadlastele huvi, kuna need annavad väärtuslikku informatsiooni meie Päikesesüsteemi tekke ja varajase aja kohta.
2007. aastal teele saadetud sond Dawn on esimene, mis uurib asteroide Vesta ja Ceres, mis on asteroididevöö kaks suurimat asukat.
NASA plaanib käivitada mehitatud lennud asteroididele alates 2025. aastast. Dawni uuringud ja fotod aitavad tulevikumissioone ette valmistada.
Aasta pärast hakkab Dawn liikuma asteroid Ceresi suunas, kuhu ta peaks jõudma 2015. aastaks.
Kui Vesta on kivine, siis Ceres on jäine. Teadlased oletavad, et Ceresel võib leiduda külmunud vett.
Asteroid Vesta avastas 29. märtsil 1807. aastal Saksa astronoom Heinrich Wilhelm Olbers. Ta andis sellele nime Vana-Rooma kodu- ja koldejumalanna Vesta järgi.