Venemaa julgeolekuteenistuse (FSB) uurijate poolt avaldatud raamat on tekitanud küsimusi, kas Rootsi diplomaadi Raoul Wallenbergi kohta on Venemaa arhiivides dokumente, mis aitaksid ta saatuse jälile jõuda.
Milline oli juute päästnud Raoul Wallenbergi saatus?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. august 2011, 11:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise maailmasõja ajal Ungaris tuhandeid juute päästnud Wallenberg suri Vene allikate kohaselt 1947. aastal vangilaagris, kirjutab Helsingin Sanomat.
Kuid Wallenbergi surma uurinud Rootsi-Vene uurimisrühma arvates võis diplomaat olla Venemaal elus kuni 1980. aastateni.
Wallenberg vahistati 17. jaanuaril 1945, kui Nõukogude Liidu väed vallutasid Budapesti. Ta arreteeriti ja viidi Moskvasse.
Nüüdses raamatus on varem mitte avaldatud katkeid Wallenbergi kongikaaslase Willy Rödeli ülekuulamiste dokumentidest.
Varem Venemaa eitas, et nende arhiivides selliseid dokumente leiduks. Uurimisrühm loodab, et arhiivides on lisamaterjali, mis aitaksid selle diplomaadi saatusse selgust tuua.
Ärimees Wallenberg oli alates 1944. aastast Rootsi diplomaat Ungaris. Ta päästis tuhandeid juute sellega, et hankis neile Rootsi passid.
Wallenberg rajas Budapesti 30 turvamaja, mille kuulutas Rootsi alaks.