Eurolaulu Raadio

NASA lahendas 230 aasta vanuse mõistatuse

Herscheli kosmoseobservatooriumi teleskoobi ja infarpunadetektorite abil saadi kinnitus, et Orioni udukogus on hapnikumolekule

FOTO: ibtimes.com

USA kosmoseagentuuri NASA teadlased lahendasid 230 aasta taguse mõistatuse, mille üle teadlased on pikalt pead murdnud.

Herscheli kosmoseobservatooriumi teleskoobi ja infarpunadetektorite abil saadi kinnitus, et Orioni udukogus on hapnikumolekule, edastab Reuters.

Hapnikuosakeste olemasolu kosmoses on oletatud ka varem, kuid siiani on teadlastel olnud selle suhtes vastakad arvamused.

«Õhu peamised koostisosad – hapnik ja lämmastik - tehti kindlaks umbes 1770. Kuid kulus 230 aastat enne, kui saime kindlad andmed, et hapnikku leidub kosmoses,» sõnas NASA Herscheli projekti teadur Paul Goldsmith.

Teadlase Bill Danchi sõnul leidub kosmoses hapnikuosakesi,  eriti tähtede juures, kuid siiani ei ole avastatud suures koguses hapnikku.

NASA uurijate kinnitusel leidub hapnikumolekule tähtedevahelise kosmilise tolmu jääosakestes.

Herscheli teleskoop leidis soojenenud jäise kosmilise tolmu, sellest vabanenud veest moodustusid hapnikumolekulid.

Goldsmith ja ta kolleegid jätkavad hapnikumolekulide otsinguid teistest tähtede tekke piirkondadest.

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Stabiilseid isotoope on kolm: nende massiarvud 16, 17 ja 18.

Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3).

Dihapnik on stabiilne gaas. Temperatuuril –183 kraadi Celsiust kondenseerub ta siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21 protsenti Maa atmosfäärist.