/nginx/o/2011/08/02/693800t1h8682.jpg)
Ligi 70 protsenti Briti meestest ja pooled Lääne-Euroopa meestest on geneetilises suguluses Vana-Egiptuse vaarao Tutanhamoniga.
Pool Euroopa meestest on geneetilises suguluses vaarao Tutanhamoniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellisest uuringust teatas Šveitsis Zürichis tegutsev iGenea geeniuurimiskeskus, edastab Reuters.
Geneetikud uurisid vaarao Tutanhamoni, ta isa Akhenateni ja vanaisa Amenhotep III DNAd.
Tulemused näitasid, et Tutanhamon kuulub geneetiliselt haplogrupi R1b allgruppi R1b1a2, kuhu kuuluvad ka pooled Lääne-Euroopa päritolu mehed.
See tähendab seda, et neil suurel hulgal meestel ja Vana-Egiptuse vaaraol on kauge ühine esiisa.
Tänapäeva egiptlastest kuulub gruppi R1b1a2 vaid üks protsent.
«Oli üsna üllatav avastada, et see vaarao kuulub nüüdiseurooplastega samasse geneetilisse gruppi. Kahe grupi esiisa võis elada kuskil Kaukasuse kandis 9500 aastat tagasi,» sõnas iGenea juht Roman Scholtz.
Arvatakse, et nimetatud geneetiline grupp hakkas Euroopas levima koos põllumajanduse kasutuselevõtuga umbes 7000. aasta paiku eKr.
Šveitsi uurijad ei ole kindlad, kust vaarao Tutanhamoni isapoolne suguvõsa Egiptusse saabus.
iGenea jätkab uuringut sellega, et otsib DNA abil Tutanhamoni tänapäeval elavaid sugulasi.
Tutanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 1336-1327 eKr. Suri umbes 18-aastasena oma üheksandal valitsusaastal.
Tutanhamon sai tuntuks 1922. aastal, kui inglane Howard Carter leidis tema haua Kuningate orust. Hauast leitud esemed on tänapäeval peamiselt Kairo ja Luxori muuseumites.