Rooma Pantheon on tegelikult päikesekell?

Rooma Pantheoni välisvaade Foto: Wikipedia.org

Itaalia Milano polütehnilise ülikooli arhitektuuriajaloolase Giulio Magli  ja Uus-Meremaa Otago ülikooli ajaloolase Robert Hannahi arvates ehitati Rooma kuulus Pantheon  ehk kõigi Vana-Rooma jumalate tempel päikesekellana.

Uurijate sõnul on Pantheoni puhul tegemist Rooma impeeriumi 2000 aasta taguse testamendiga, kirjutab The Telegraph.

Pantheoni ebatavaline arhitektuur köidab uurijaid siiani. See suur Rooma kesklinnas asuv ehitis valmis keiser Hadrianuse valitsusajal 126. aastal pKr. See ehitati tellistest ja betoonist.

Varem oli Pantheoni kohal tempel, mille ehitas keiser Augustuse väimees, väejuht Marcus Vipsanius Agrippa ajavahemikus 27-25 aastat eKr. Aga see sai kannatada 110 aastat pKr välgunoolest süttinud tulekahjus. Ajaloolistest kaalutlustest lähtuvalt laskis Hadrianus kirjutada Agrippa nime portikuse sammaste kohale.

Nüüd tulid eksperdid välja intrigeeriva teooriaga, et see ehitati kui hiiglaslik päikesekell. Selle kuplist langev päikesekiir olevat valgustanud sissepääsu just sel hetkel, kui keiser sisenes.

Pantheonil on ümarkuppel, millel on ülal üheksameetrise diameetriga auk, mis kannab ladina keeles nime «oculus» (silm).

See auk on ainus loodusliku valgustuse ava, kuid samas sajab sealt sisse ka vihma ning erandkordadel ka lund.

Itaalia teadlane Giulio Magli ja Uus-Meremaa teadlane Robert Hannah avastasid, et kevadisel pööripäeval täpselt keskpäeval paistab oculus`est sisse päikesekiir, mis valgustab Pantheoni imposantset sissekäiku.

Põhjapoolkeral on kevadine pööripäev kas 20. või 21. märtsil.

Teadlased töötasid selle teooria kallal alates 2009. aastast, kuid alles nüüd avalikustasid avastatu.

Samasugune efekt leiab aset ka 21. aprillil, mil vanad roomlased tähistasid oma linna asutamise aastapäeva. Siis langevad päikesekiired metallplaadile, kust need peegelduvad edasi sammastele.