Machu Picchu avastamisest möödus 100 aastat

Pidustused Machu Picchul Foto: SCANPIX

Ajalooürikutes seisab, et USA Yale`i ülikooli professor Hiram Bingham III avastas Peruus iidse inkade kindluslinna Machu Picchu 24. juulil 1911. aastal.

Peruus tähistati Machu Picchu avastamise aastapäeva laialdaselt, edastab Huffington Post.

Samas on mitmed ajaloolased arvamusel, et Bingham ei ole inkade tsitadelli esmaavastaja.

Oletatakse, et enne Binghamit leidsid selle Peruu maadeuurijad. Samas pakutakse esmaavastajatena välja ka kahte sakslast, inglast ja prantslast.

Kuigi avastamisest on möödas 100 aastat, on selle linna kohta palju jäänud saladuseks. Arheoloogid ei ole siiani suutnud kindlaks teha, miks linn nii kõrgele rajati. Välja on pakutud, et Machu Picchu võis olla kas jumalate kummardamise paik või siis inkade kuningliku perekonna talvekorter.

«Machu Picchu oli inkade üheksanda kuninga Pachacuti elukoht. Ta oli esimene inkade kuningas, kes võis end lausa imperaatoriks pidada. Tema ajal hakkas inkade impeerium laienema,» selgitas arheoloog ja fotograaf Peter Frost.

Frosti sõnul ei ole see siiski lõplik tõde ja Machu Picchu kohta on üsna palju interpretatsioone liikvel.

Ajaloolaste andmetel hakati seda tsitadelli rajama umbes 1440. aasta paiku. Linnas võis elada umbes 1200 inimest, kelle seas olid ka preestrid.

Linnas elati kuni 1532. aastani, mil inkade impeerium langes Hispaania konkistadooride kätte.

Pole teada, miks inkad selle linna maha jätsid.

Machu Picchu tähendab ketšua keeles «vana mäge» või «vana tippu».

Machu Picchu asub 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba  jõe äärsel mägisel nõlval ja seal on säilinud enam kui 200 hoonet.

Machu Picchu on UNESCO maailmapärandi nimekirjas alates 1983. aastast.