Suurbritannia dermatoloogiaprofessori Sam Shusteri sõnul kannatas Karl Marx nahahaiguse alla, mis tekitas ka psühholoogilisi probleeme.
Teadlane: nahahaigus võis mõjutada Karl Marxi kirjutisi
Shusteri arvates võisid nahahaigusest tekkinud psüühilised kannatused mõjutada ka tema kirjutisi, edastab msnbc.com.
Briti dermatoloogi kinnitusel põdes Marx mädast hidradeniiti ehk higinäärmete põletikku.
«See haigus tekitas lisaks kehalistele kannatustele ka vaimseid probleeme. Marxil olid haiguse tagajärjel tekkinud depressioon ja psüühilised häired. Need kajastuvad ka tema kirjutistes ja teostes,» lisas arst.
Shusteri sõnul saab selle haigusega selgitada ka Marxi maailmavihkamist, mille ta valas välja oma kirjutistes.
Briti dermatoloogi kinnitusel kaasnesid Marxil koos nahahaigusega ka mitmed teised tervisehädad, nagu liigeste ülespaistetamine ja silmapõletik.
Shuster uuris oma teooria tõestamiseks Marxi kirjavahetust ja meditsiinidokumente.
«Kodanlased mäletavad minu mädapaiseid kuni oma surmani,» kirjutas Karl Marx oma sõbrale Friedrich Engelsile 1867. aastal.
«Ka mitmed teised sõpradele saadetud kirjad sisaldasid viiteid haigusele. Kirjades välja öeldu valas ta hiljem teoste vormi,» lisas briti uurija.
Karl Heinrich Marx sündis 5. mail 1818 Trieris, Saksamaal ja suri 14. märtsil 1883 Londonis. Ta oli saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Koos Charles Darwini ja Sigmund Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil.
Higinäärmepõletik on haigus tekib tavaliselt kaenlaalustes, harvem lahkliha- ja nabapiirkonnas. Sagedamini haigestuvad sellesse higistamisele kalduvad inimesed.
Eelsoodumuseks on organismi nõrgenemine, aga ka naha haudumine, naha pisitraumad (näiteks sisselõiked raseerimisel), isikliku hügieeni eiramine - kõik need tegurid loovad mädapisikutele soodsad võimalused tungida higinäärmetesse.