Raamatukogus näeb graafikat ja köitekunsti

Kadi Kurema soovib oma töödega edasi anda helget suvetunnet, mis Pärnus puhates tekib. Foto: Karin Klaus

Pärnu keskraamatukogu esimesel korrusel ja trepigaleriis saab 30. juulini vaadata raamatuillustratsioonide ja graafika näitust “Kohtumised Pärnus” ning köitekunsti väljapanekut “Kalevipoeg”.

Näitusel “Kohtumised Pärnus” tõlgendavad kunsti kaudu oma suhteid Pärnuga Kadi Kurema, Kerttu Soans, Grete ja Mihkel Ulman. Pärnu paistab väljapanekul otseselt ja kaudselt, andes aimu keskkonnast kui kunstnike ja kirjanike loomingu mõjutajast.

Helged pildid lapsepõlvelinnast

Graafiku ja illustraatori Kadi Kurema sünni- ja suvelinn on Pärnu.

Kerttu Soans on kirjanik ja ajakirjanik, kelle mõni raamat on sündinud Pärnus, näiteks Kadi Kurema graafikast inspireeritud teos “Kui ma armastasin tislerit”.

“Näitusel on minu ja Kerttu nägemus Pärnust,” rääkis Kurema, kes peale graafika eksponeerib vanu fotosid oma lapsepõlvelinnast. Kõrvuti on foto kunstniku emast Pärnu muulil ja sellest inspireeritud graafiline leht, samuti foto Muuli poest, mis Kurema sõnutsi on püsinud endisena aastakümneid, hoolimata sellest, et kõik ümberringi muutub.

Raamatu “Kui ma armastasin tislerit” puhul sündisid Kurema illustratsioonid enne ja nende põhjal kirjutas Soans tekstid. Graafilised lehed on kaunil isetehtud paberil, piltidest õhkub naiselikkust, ilu ja olemise rõõmu.

“Valisin näitusele spetsiaalselt sellised suvised tööd, mis seostuvad kõige hea ja ilusaga oma lapsepõlves Pärnus,” kommenteeris Kurema.

Kurema sõnutsi illustreeritakse täiskasvanute raamatuid kahjuks vähe, eriti harva satub raamatutesse graafikat, sest tegu on kalli ja töömahuka tehnikaga: kõik tehakse käsitsi, möllatakse hapete ja plaatidega. Seepärast sobib selliselt illustreeritud raamat pigem rariteetseks ja eriliseks kingituseks, mida võetakse süvenemiseks palju kordi kätte, mitte masskaubaks.

Rohkem illustratsioone on näha lasteraamatutes ja lasteajakirjas Täheke, mida Kurema nimetas suurepäraseks eesti algupärandit arendavaks ajakirjaks.

“Tähekesel on üsna väike lugejaskond, alates lugema hakanud lastest 8-9aastasteni, aga ta on väga vajalik,” rääkis Kurema. “Eesti oma kirjandus, eesti oma kunstnike illustratsioonid.”

Noor kunstnik ja illustraator Grete Ulman on illustreerinud oma isa, kirjaniku ja stsenaristi Mihkel Ulmani loomingut, mõlemad elavad ja töötavad Pärnus.

Kaunid köited rahvuseeposele

Teine näitus esimese korruse galeriis on köitekunsti väljapanek “Kalevipoeg”, mis põhineb Eesti rahvuseepose 2009. aastal välja antud 19. trükil, mille kujundas Andres Tali. “Kalevipoja” esmatrükk ilmus 1857. aastal, eepos koosneb kahest sissejuhatusest ja kahekümnest loost, kokku 19 000 värssi.

Iga uue väljatrüki ja kujundusega on köitekunstnikel võimalus suurteose kunstilise vormi osas oma sõna öelda: iga kord pakub see jälle uusi võimalusi, julgemaid lahendusi ja põnevamaid tehnikaid. Eepose igal köitel on kindel ajastu märk.

Käesoleval näitusel pakuvad noored lootustandvad nahakunsti eriala tudengid kõrvuti juba tunnustatud kunstnikega kõige tänapäevasemaid köitetrende ja -lahendusi, kuhu on siiski põimitud sisse ajale vastu pidavaid püsiväärtusi.

Näituse tõi Pärnusse Eesti nahakunstnike liit, Pärnu poolt aitasid korraldusega keskraamatukogu ja Maarja-Magdaleena gildi nahakunstnik Signe Taremaa, kes nahakunstnike liitu kuulub ja näitusel oma töödega esineb.