Hitler kaotas ühe munandi Somme`i lahingus

Adolf Hitler 1935. aastal Foto: SCANPIX

Saksa sõjaväearsti paljastustes seisab, et natsi-Saksamaa diktaator Adolf Hitler kaotas ühe munandi Esimeses maailmasõjas.

Johan Jambor suri 1985. aastal 94-aastasena, kuid  oli Hitleri saladuse juba 1960. aastatel paljastanud  pastor Franciszek Pawlarile, kes selle kohta ülestähenduse tegi, kirjutab AFP.

Hitleri munandikaotust kinnitav dokument avalikustati selle nädala alguses, 23 aastat pärast arsti surma.

Ülestähendustes kinnitas arsti väidet ka ta sõber Blassius Hanzuch, kelle sõnul Jambor ravis Somme`i lahingus haavata saanud Hitlerit.

«Johan ja ta kaaslased kandsid tundide kaupa lahinguväljalt haavata saanuid ära. Hitler sai haavata alakõhtu ja kaotas ühe munandi. Ta küsis arstilt, kas tal lapsi on võimalik saada,» sõnas Hanzuch.

Hanzuchi andmetel süüdistas Jambor pärast Hitleri võimule saamist ennast selles, et ta «koletise» elu päästis.

Hitleri genitaalide kohta ringles mitmeid kuulujutte, mõned ajaloolased pidasid seda natsipropagandaks. 

Hitler osales Esimeses maailmasõjas Baierimaa reservrügemendi koosseisus. Sõja lõpuks oli ta saanud  kapraliks.  Ta osales mitmes Esimese maailmasõja lahingus, kaasa arvatud ka  1916. aastal Somme`i lahingus, kus ta raskelt haavata sai.  Rindele pöördus ta tagasi 1917. aastal.  1918. aasta 15. oktoobril viidi Hitler välilaatsaretti, kuna ta oli sinepigaasi rünnaku tagajärjel kaotanud ajutiselt nägemise.

Somme'i lahing peeti 1. juulist - 18. novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Inglased ja prantslased ründasid kokku 86 diviisiga, sakslastel oli vastas 67 diviisi. 15. septembril kasutasid inglased Somme'i lahingus esimest korda tanke.

Liitlaste pealetung takerdus ja nad kaotasid 794 000, sakslased 538 000 meest surnute, haavatute, vangide ja teadmata kadunutena. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas.