«Tantsud tähtedega» galerii: Argo Aderi ja Helena Liivi proov

"Tantsud tähtedega" proovis: Argo Ader ja Helena Liiv, 18.11.2008

FOTO: Photo Factory

Tantsupaar Argo ja Helena mõjuvad proovis sama harmoonilisena nagu teleekraanil – esiteks on mõlemal seljas korallpunast tooni pluus; teiseks ei esine vaidlemist, mida sõbralikul kujul nägime teistes proovides.

Oma rolli mängib vist ka see, et tegu on kahe professionaalse sportlasega, kes keskenduvad trennis aina parematele tulemustele – vähem sõnu, rohkem tegusid.


Helena, tundub, et just tänu Argo rammule on teie trikid (sinu õhku tõstmine vms.) palju silmapaistvamad kui teistel. Kas sul on ka varem olnud nii tugevalt partnerit, et oled saanud fantaasial lennata lasta?
Nii tugevat partnerit ei ole kohe kindlasti olnud ja selliseid tõsteid ei ole varem teinud. Esmakordne kogemus ja äärmiselt põnev on!

Huvitav ongi just see, et katsetades muutuvad pajud asjad paremaks ja alguses kohe ei julgenud kõike teha. Näiteks alguses tundus üsna võimatuna see, et Argo võiks mind pikali oma peo kohal hoida, aga nüüd tuleb see juba päris hästi välja.

Kuidas mõjutasid möödunud nädalavahetuse võitlused koos Veiko Ratasega sinu ja Argo tantsuproove?
Võimatu on öelda, et ei mõjutanud. Väga suur mõju oli just ajalises mõttes, sest võitlused võtsid meilt kaks trennipäeva ära.

Pidime nelja päevaga selgeks õppima kaks tantsu, üks nendest veel džaiv, mis hästi kiire ja peab palju samme meelde jätma.

Aga teisiti ei oleks ka mõeldav olnud – pidin siiski võistlustele minema.

Sul on ka aeroobikatreeneri paberid. Kas tegutsed sel alal?
Ma ei tegutse sellel alal üldse. Tol hetkel, kui pabereid tegin, arvasin, et äkki hakkan neid kasutama aga siis oli tantsimisega kiire ja sinna paika see jäigi.

Esialgu arvan, et ma aeroobika treenerina tööle ei hakka. Kuigi niikuinii – nüüd kui ma selle välja ütlesin, siis poole aasta pärast olengi aeroobika treener (Naerab).


Argo, olete mõlemad Helenaga tippsportlased. Kas see on teie eeliseks teiste tantsupaaride ees?
Tagant järgi vaadates see mingil määral võib-olla oli eeliseks. Suutsime teha pikemaid trenne.

Aga siiski oli suhteliselt raske oma alalt tulla tantsupõrandale kingi klõbistama – lihased ei olnud harjunud sellega. Alguses oli nii, et pool tundi tantsu ja pool tundi puhkust, sest lihased valgusid verd täis… Seetõttu pidin päris korralikult oma jõutrenni koormust vähendama.

Nii et on nii plusse kui miinuseid. Aga mingi pluss on ka see, et tunnen oma keha niivõrd hästi, et oskan juba tantsutrennis oma lihaseid ära kasutada.

Alguses kui saatele jah ütlesin muidugi oli paras šokk kõigile, et lihamägi läheb tantsuplatsile.

Kas tänu tantsimisele oled pidanud ka oma toiduvalikut muutma?
Kindlasti. Olen muutnud päris palju, eriti nüüd, kui teeme isegi kuus tundi päevas trenni.
Toitumine peab olema selline, et jaksaksid trenni teha. Samuti peab kõik kinni võtama ja sammud salvestama.

Mingil määral olen suutnud isegi Helena toitumist muuta. Kui koos söömas käime, siis arutame, et mida sööma peaks ja mida vältida tuleks.

Kas oleksid kohe alguses arvanud, et nii kaugele pääsete?
Ei kindlasti mitte, kui vaadata kõiki osalejaid, kes alguses olid, siis kes oleks osanud arvata… Aga sportlasena läksin oma hinges muidugi kindla peale välja. Mu eesmärk oli see, et saaksin tantsida ära kõik kümme tantsu ja selle ma ka 100 % saavutasin.

On tõsiselt hea meel nii kaugele jõuda ja võistelda finaalis esimese koha pärast Lauri ja Maarja-Liisiga. Super hea tulemus!

Mul on väga hea meel, et saatesse tulin ja loodan, et oleme Helenaga saatele värvi juurde andnud oma tõstete ja tegemistega.

Olen ka paljude uute inimestega tuttavaks saanud ja veidike teises ringkonnas liikunud. Kogu see seltskond on nagu üks pere (Helena noogutab). Toetatakse, elatakse kaasa, lohutatakse… Hästi emotsionaalselt raske on see, kui keegi välja kukub.

Aga võistlustantsu on ikka väga ilus ja nauditav vaadata. Vahel olen jäänud pärast meie trenni Veiko ja Helena tantsimist jälgima ja see tund aega tundub nagu viis minutit.

Tagasi üles