Viljandis võis näha ja kuulda haruldasi mootorrattaid

Maagümnaasiumi hoovis võeti mõõtu Rindalo sõidus, hiljem tehti tiir Viljandimaa lõunaosas. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Üle saja vanade mootorrataste huvilise rohkem kui 70 rattaga pidasid maha kokkusaamise, millele lisasid vürtsi rahe ja äike.

Unic-Moto korraldatud ettevõtmine läks klubi Viljandi sektsiooni esimehe Tarmo Riisenbergi sõnul korda. «Osalejaid ja rattaid tuli rohkem, kui olime arvanud,» sõnas Riisenberg. Algul oli arvestatud kuuekümne osavõtjaga.

Lisaks eestlastele oli külalisi tulnud nii Läti kui Soome klubidest. Osalejaid oli oodata ka Venemaalt, kuid tehniliste hädade tõttu nad kohale ei jõudnud.

Sajandivanune ratas

Vanim ratas oli pärit 1911. aastast ning kandis nime Royal Enfield. Viljandimaa lõunaosas peetud ringsõidu tegid kaasa rattamudelid Indian Scout 101, mis pärinesid 1928. aastast. Üks neist oli pärit Soomest, teine oli kohalik.

Viljandi maagümnaasiumi staadionil peetud näitus ning Rinaldo sõit meelitasid kohale ka linnakodanikke. Rinaldo sõit on võistlus, millel tuleb kaks ringi läbida võimalikult ühesuguse ajaga.

«Võitja Märt Karu suutis need kaks ringi sõita vaid 0,12sekundilise erinevusega,» sõnas Riisenberg.

Maagümnaasiumi staadioni ei valitud kohtumispaigaks põhjuseta, nimelt meenutati nii Eesti Vabariigi algusaastatel sealt stardi saanud sõite. 1930. aastate teisel poolel korraldati Viljandis maastikusõite, millest võtsid osa kõik toonased eesti motospordi suurkujud.

«Tahtsime sellega pikale traditsioonile austust avaldada,» selgitas Riisenberg.

Tema sõnul on kahju, et Viljandimaa pikast motoloost eriti palju ei mäletata. «Heal juhul on keegi kuulnud, et Vana-Võidus oli mingi rada, aga seda, et sõideti ka näiteks lossimägede ümbruses ning isegi ümber Viljandi järve, ei teata.»

Raju lõpetas ringsõidu

Laupäeva õhtupoolikul ringsõidult Viljandi—Abja-Paluoja—Karksi-Nuia—Mustla—Viljandi naasvaid motohuvilisi tabas torm koos rahe, äikse ja paduvihmaga.

«Puud olid horisontaalis ja ühel mehel lõi rahetera põse veriseks,» kirjeldas Tarmo Riisenberg tagasiteel osalisi üllatanud maru. «Isegi vanemad mehed ütlesid, et pole sellist tormi varem näinud.»

Nii pididki vaprad sõitjad, kes bussipeatuses, kes teeäärse kohviku katuse all, tormi möödumist ootama ning teekonna poolikuks jätma. Samuti jäi mõõtmata, kes sõitjatest suutis kõige täpsemalt kinni pidada ette antud keskmisest kiirusest. Tuju püsis aga kõigil hea ning rajust sai seik, mida Riisenbergi sõnul kindlasti ka hiljem meenutatakse.

Hobi nõuab aega ja raha

Klubil Unic-Moto on üle saja liikme ja Tarmo Riisenbergi sõnul inimestel huvi jätkub, ehkki uute liikmete lisandumine on seotud majanduslike oludega. Nagu kõikide teiste hobidega tegelemiseks, kulub ka vanatehnika puhul raha ja vaba aega, kehvades majandusoludes pole aga kummagagi priisata.

Siiski on Riisenbergi sõnul viimasel ajal hakanud rohkem liikmeid juurde tulema. «Kevadel võtsime Tartus osa «Moto­exotica» näitusest ning seal astus klubisse viis inimest, nende hulgas seni noorim liige.»
Unic-Motosse kuulub ka naisi, esimehe hinnangul on neid 10—15. «Enamik on selle pisiku saanud oma mehelt,» sõnas esimees. Seekord sõitis kokkusaamisele juhiistmel kolm naist: kaks eestlannat ja üks lätlanna.

Enamasti arvatakse vanatehnikaks 25aastane auto ning 30aastane mootorratas, kuid sellegipoolest ei aeta Riisenbergi sõnul ühtegi soovijat ka noorema rattaga minema. «Peamine kriteerium on siiski huvi vanatehnika vastu,» selgitas ta.

Motohuvilisel jätkub tegemist peaaegu igaks suve nädalavahetuseks. Järgmisena on mõnel klubi liikmel plaanis minna Peterburi üritusele «Volohovi verst» ja tulemas on ka «Narva Bike 2011».