Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Tõrvalased kutsuti linna aastapäeval mulkide pulma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vahepeal läks Kaspar Metsari kehastatava peigmehe ja Sille Lääne mängitava pruudi elu väga kibedaks.
Vahepeal läks Kaspar Metsari kehastatava peigmehe ja Sille Lääne mängitava pruudi elu väga kibedaks. Foto: Vello Jaska

Läinud nädalavahetusel tähistasid tõrvalased oma kodulinna 85. aastapäeva. Reede õhtupoolikul üle keskväljaku kaikunud linna signatuur väljendas kujukalt, et pidu on alanud.


Tähtpäevalisi võttis vastu Maie Kala juhendatava Tõrva laulustuudio õpilaste «Tervituslaul».

«Mis linn see on, et siinne rahvas on täis imeväge?» esitas kodulinlaste ette astunud linnapea Agu Kabrits retoorilise küsimuse. Kabrits leidis, et äsja Tallinna laulukaare all kõlanud laulu «Mis maa see on?» juhtmõtte võiks üle kanda ka Tõrvale.

«Me oleme tükike Mulgimaast ja tegus osa Valgamaast. Meil on ühine ja kindel peatuspaik. See on kodukoht, mida kutsume hellitavalt Tõrvaks,» jätkas linnapea.

Samas väitis ta, et tõrvalasi ei ole palju aidatud. Kõrgematest sfääridest on vaadatud selle kandi kui väikse ja kauge maanurga peale, kus paljud eestimaalased ei leia elamisel mõtet. «Oleme pidanud siin ise hakkama saama nagu ammustel aegadelgi. Siis, kui siin toimetasid meie kanged esivanemad.»

Edasi ütles Kabrits, et tõrvalaste püüdlusi kannavad kujukalt endas tõelise mulgi Lembit Eelmäe kuldsed sõnad: «Me oleme, eläme ja kestame ja jääme üle aigade aa...»
Seejärel kõlas Aapo Ilvese loodud «Kodulaul» ja Ilmar Kõveriku käte jõul tõusis sinitaevasse Tõrva linna lipp.

Oma kodulinna ilu ja võlu ülistasid ka vikerkaarevärvides rahvarõivastesse riietunud Lysi tantsijad Ulvi Riitsalu juhendamisel.

Juba suurema tuntuse pälvinud lauljad Monika-Evelin ja Roland Liiv ning pianist-kontsertmeister Dmitri Pavlov tervitasid tõrvalasi klassika varasalvedes leiduvate muusikapalade vahendusel.

Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol ütles tõrvalasi tähtpäeva puhul tervitades, et 1. aprillil tähistati Otepää linna 75. aastapäeva. «Tõrva linn on Otepääst pisut suurem, kuid meie taotlused on jõudnud Valgamaa piiridest kaugemale,» nentis Nigol.

Linnajuhid pakkusid torti

Seejärel palusid Tõrva linnavolikogu esimees Kalle Vister ja linnapea Agu Kabrits kõiki kaaslinlasi juubelitordile.

Volikogu esimehe ja linnapea pidulikul vastuvõtul hotelli De Tolly aias rõhutasid riigikogu liige Rein Randver, Valga maavanem Margus Lepik ja paljud teised külalised, et Tõrva on ilus väikelinn. «Siia on tulnud investeeringuid, tänu millele on mõnedki asjad korda saanud. Kuid palju on veel teha. Loodame, et areng jätkub,» lausus maavanem.
Omavalitsuste liidu esimees Madis Gross rõhutas Valgamaa kolme linna ja kõikide teiste omavalitsuste osatähtsust ning rääkis nende tulevikuväljavaadetest.

Ka tõrvalaste Poola sõpruslinna Lukowi esindajad leidsid, et Tõrva on väga elamisväärne linn. «Siin on puhas õhk ja lahked inimesed,» eestindas linna välissuhete spetsialist Tiiu Madal külaliste sõnu.

Seejärel andsid Kalle Vister ja Agu Kabrits linna kuldmärgi Olev Lõndsole, kes oli koos Toivo Ranna ja Ernst Kanguriga 1962. aasta maipühade ajal heisanud Tõrva täitevkomitee hoone torni sinimustvalge lipu. Tunnustavalt märgiti ära ka mõlemad Tõrva lasteaiad ning mõned korteriühistud.

Ka publik sai mängida

Järgmise juubelipäeva, 9. juuli tähtsündmus oli Mulgi pulma etendus, mida mängiti Ugala teatri näitleja ja lavastaja Silvia Soro kirjutatud stsenaariumi järgi. Pulmaisaks oli kutsutud Virko Annus, pruudi rolli täitis Sille Lääs ning peigmehe oma Kaspar Metsar.

Teisi asjaosalisi kehastasid Tõrva kunstikollektiivide liikmed Reet Koppeli, Ulvi Riitsalu, Katrin Kannukese, Silvi Abolkalni, Imbi Umbleja, Maie Kala, Asta Mäeoru ning Kiira Soovarese juhendamisel. Kaasa haarati osa publikustki.

Pulmarong hakkas puhkpillihelide saatel Tõrviku parklast linna poole liikuma hommikul kella kümne ajal. Kammersaali terrassilt tervitas saabujaid naiskoor laulude ja akordionihelidega. Kohal olid ka jutumoorid, kes lasksid hammaste vahelt läbi kõik, mida nad olid kuskil näinud või kuulnud.

Peigmehe endine pruut Kristiina Kannukese kehastuses sattus hüsteeriasse, kui kiriku uksed avanesid ja äsja laulatatud noorpaar nähtavale ilmus. Samal ajal hakkas kõlama ühislaul «Mulgimaa». Selle vaibudes innustas pulmavanem rahvast rongkäiku, mille ees sõitis restaureeritud veoauto. Pruutpaar aga istus külgkorviga mootorrattale.

Vahepeal pidasid Valdeko Kalamees ja Kalle Vister pulmarongi kinni ning pruut ja peigmees pidid ülesandeid lahendades rahvale tõestama, et nad on ihult ja hingelt valmis iseseisvat elu alustama.

Siis suunduti laulude ja pillilugude kõlades edasi looduskaunisse Õhne jõe kääru. Saabujaid võttis vastu rahvamuusikaansambel Jauram päevakohase lauluga «Mulk on ikka kange mees».

Kurele anti tellimus

Pärast kohalejõudmist pidi noorpaar esmalt käima iidse tammepuu juures, kus toonekurg titetellimusi vastu võttis. Siis tõsteti pruuti ja peigmeest seitse korda üles, et nad sedamoodi mõlemad vallaliste killast abieluinimeste seisusesse jõuaksid.

Pulmapidu jätkus, kuid ühtäkki selgus, et pruut on varastatud. Pulmavanem sai röövlitelt vihje, et neidu tuleb otsima minna Mususilla juurde. Pulmarahavas suunduski sinnapoole.

Ilusate lauluhelide saatel tõid sulid pruudi paadiga Õhne jõe voogudel sõites tagasi ja andsid peigmehele võimaluse oma kallim lauluga välja lunastada. Talle asus appi meesansambel, kes esitas laulu «Tuulevaiksel ööl». Samas toimus pruudi tanutamine.
Peopaigas jätkusid rahvalikud mängud, laulud ja pillilood. Rahvas nautis ning mängis, laulis ja tantsis kaasa.

Tõrva 85. aastapäeva kaalukamad üritused olid muu hulgas Lõuna-Eesti päästekeskuse, maanteeameti, politsei, Punase Risti, Kaitseliidu, korstnapühkijate koja ning Eesti Energia ühine ohutuspäev, mootorratturite paraad läbi linna ning Adeele Sepa ja Deivi Kivi ühiskontsert kammersaalis.

Suurüritus lõppes Tantsumäel laulude seltsis.

Tagasi üles