Hea varustus teeb jooksmise mõnusaks

Urvi Grossfeldt suudab uue treeninguvarustusega joosta palju kiiremini ja pikemat distantsi. Foto: Erakogu

Paar kuud tagasi jooksutreeningutega alustanud pärnulanna Urvi Grossfeldti esmane eesmärk on saavutatud: ta suudab Jaansoni raja distantsi joostes läbida.

Nüüd püüab naine jooksutempot tõsta, et jõuda kahe kuu pärast Kahe Silla jooksul finišisse oma sõnutsi “enne, kui nad seal kõik koju ära lähevad”.

Tegelikult uuris Grossfeldt juba eelmise aasta Jaansoni jooksu finišiprotokolle ja leidis rõõmuga, et tema praegune aeg kaheksa kilomeetri läbimisel polegi kõige kehvem. Tekkinud on hasart oma vormi ja tulemust veel parandada.

Uued tossud

Mõnda aega tagasi otsustas Grossfeldt endale lõpuks muretseda korraliku jooksuvarustuse. Läinud New Balance’i toodete riikitoojalt nõu küsima, otsustas firma naise eksperimenti toetada ja kinkis talle nii jooksujalanõud kui treeningurõivad.

Uue varustusega esimest korda joostes tundis Grossfeldt, kuidas samm erakordselt kergeks muutus ja tavapärasest viiest trennikilomeetrist sai ootamatult kuus ja pool.

“Praegu mõtlen, miks ma nii loll olin ja kohe õigeid tosse ei hankinud,” pahandas harrastussportlane endaga. “Jooksin varem liiga kõva tallaga jalanõudega, mis polnud selleks mõeldud, ja trenni teha oli nendega paras vaev. Uute tossudega hakkas jooksmine mulle kohe poole rohkem meeldima!”

Treenija jutu järgi on jooksujalatsitel spetsiaalsed pehmendused ja amordid, mis muudavad jala maapinnale toetamise hästi kergeks ja mugavaks.

Naine kiidab sama firma rõivaidki: tavaline särk läheb joostes seljas märjaks, treeningsärk aga hoiab keha higistades kuivana.

Spetsiaalsest toestavast materjalist spordipüksid takistavad lihase “lõhkumist” ja soodustavad lihase kiiremat taastumist treeningust.

Peen tehnikavidin

Grossfeldt on nüüd uhke Garmini pulsikella omanik, see toode valiti hiljuti ajakirja Digi pulsikellade testi võitjaks.

“Mõtlesin, et kui juba testivõitja, siis peab üks hea asi olema,” arvas naine. “Võtsin riikitoojatega ühendust ja nad panid lahkelt minu eksperimendile õla alla.”

Pulsikella saab seadistada mitmesuguseid funktsioone täitma. Näiteks: kui treenides varem paika pandud jooksutempo langema kipub, annab kell piiksumisega märku, et vaja on uimerdamine lõpetada ja jalad kõhu alt välja võtta.

Samuti manitseb piiksuja hoogu maha võtma, kui jooksja üle pingutab ja pulsisagedus liiga kõrgeks tõuseb.

Tark masin oskab lugeda kilomeetreid, jooksukiirust ja kulutatud kaloreid, aitab sportlasel kinni pidada arvutis koostatud treeninguplaanist ja sisestab andmed jooksu kohta omakorda arvutisse, kus tulemusi saab kohe graafikutena vaadelda.

“See sobib nii profisportlasele kui algajale,” kiitis Grossfeldt imevidinat.

“Seadistasin pulsikella nii, et kui 100 kilokalorit kulutatud, teeb ta piiksu. Hämmastav, et seitsme kilomeetri jooksmine kulutab vaid 350 kalorit! See teeb umbes tüki torti, mis ometi nii libedalt alla läheb,” selgitab Grossfeldt.

Pulsikell aitab hoida õiget tempot ja nii on trenni lõppedes enesetunne hea. Naine sai aru, et alustas trennidega liiga kiires tempos, sellepärast läksid esimesed nädalad nii vaevaliselt.

“Olen väga rahul, et suudan raja läbida, aga tempoga tuleb veel tööd teha,” arvas Grossfeldt. “Ilmselt pean nüüd mõne treeneriga nõu pidama, sest tegelikult jooksen ikka veel väga aeglaselt.”

Pärast trenni tunneb naine end superhästi, hingata on hea ja olemine kerge. Kokku tuleb nädalas keskmiselt viis treeningupäeva, erandiks pidustusterikas jaaninädal.

Oluliselt paranenud on ka Grossfeldti pere koerakese füüsiline vorm, kes on kaotanud hea toidu peal tekkinud rasvakihi ja lippab koos perenaisega erilise vaevata.

Koer hoiab perenaise jutu järgi väga hästi tempot ja läheb elevile juba siis, kui jooksutossud välja võetakse.

Jooksueksperimendist saab rohkem lugeda Urvi Grossfeldti omanimelisest blogist.