/nginx/o/2011/07/06/659148t1h074f.jpg)
Võrtsjärve sihtasutus korraldab juuli lõpul traditsioonilise jalgrattamatka, mis viib huvilised Võrumaale.
Võrtsjärve rattamatk viib Võrumaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rattamatk, mida Võrtsjärve sihtasutus korraldab juba kaheteistkümnendat korda, leiab aset 30. ja 31. juulil ning kannab pealkirja «Tere, Võrumaa!».
Matk algab Võrust mõne kilomeetri kaugusel Verijärve äärest ning kulgeb Lõuna-Eesti kuplite vahelt Obinitsa järveni, kus tehakse esimene lõunapaus. Teel vaadatakse üle Piusa koopad.
Pärastlõunal uuritakse Meremäe ja Vastseliina kanti ning õhtul jäädakse laagrisse Kirikumäe järve kaldale.
Järgmisel hommikul käiakse Nopri talus ja võetakse suund Missole. Ennelõunal vaadatakse üle ka Ruusmäe ja Viitina mõis ning Rõuge linnamägi. Lõuna ajal saavad ratturid supelda Rõuge järves.
Viimase osa vaatamisväärsused on muu hulgas Hinni kanjon, Vana-Nursi mõis ja Tuglase mälestusmärk.
Matkajatega sõidab algusest lõpuni kaasa giid Anne-Reet Paatsi, kes jagab iga paiga kohta selgitusi.
Uurivad teisi järvi
Võrtsjärve sihtasutuse juhi Jaanika Kaljuvee sõnul läbitakse mõlemal päeval umbes 70 kilomeetrit.
Tema sõnul on 2000. aastast aset leidvad rattamatkad ühed Võrtsjärve sihtasutuse populaarsemad suveüritused, millel on palju truid osavõtjaid.
Kui esimestel aastatel avastasid ratturid enamasti Võrtsjärve ümbrust, siis hiljem on nad suundunud uurima teisi maakondi ja järvi ning teinud tiiru isegi Lätimaal Burtnieki järve ääres.
«Umbes pooled rattamatkal osalejatest on iga-aastased sõitjad,» lausus Jaanika Kaljuvee. «Oleme nendega arutanud, kuhu minna ja mida vaadata, et matk neile üksluiseks ei muutuks.»
Osalejate arv on piiratud
Korraldajad on seadnud seekordseks osalejate ülempiiriks 130 ning praegu on pooled kohad veel vabad.
«Osavõtjate arv on piiratud sellepärast, et suuremat seltskonda ei suuda me praeguste vahenditega hallata,» selgitas sihtasutuse juhataja. «Aastad on näidanud, et see on paras seltskond. Meil pole ju mingi võistlus, vaid piirkonnaga tutvumine ja giidi kuulamine.»
Jaanika Kaljuvee rääkis, et aastate jooksul on üritust aidanud korraldada paljud organisatsioonid, asutused ja eraisikud, kuid aja möödudes on järjest raskem selleks toetust leida.
Tänavust üritust toetab 500 euroga vaid kultuurkapital, sellele lisandub matkajate osavõtutasu.
«Näis, kas tuleme selle summaga välja või maksame peale,» nentis sihtasutuse juhataja.
Varasema 11 aasta jooksul on matkal käinud ühtekokku 1400 huvilist, igal aastal 120—160 ratturit.