/nginx/o/2011/07/08/661600t1hee2e.jpg)
Maailmas on sadu miljoneid inimesi, kelle esivanemad on pärit Iirimaalt.
Jääkarude esivanem on pärit Iirimaalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd saavad selle «klubiga» liituda ka jääkarud, kirjutab Daily Mail.
Briti ja USA teadlaste tehtud DNA-uuring näitas, et tänapäeva jääkarud põlvnevad Iirimaal viimasel jääajal, mis oli 10 000 – 110 000 aastat tagasi, elanud emastest pruunkarudest.
Jääkarusid oli olemas ka enne nimetatud aega. Nad tekkisid umbes 200 000 aastat tagasi Siberis. Need karud kuulusid erinevatesse gruppidesse.
Teadlased tegid DNA-testi 242 pruunkaru ja jääkaru luudele ja hammastele. Uuritud jäänuste seas oli ka neid, mis kuulusid tänapäeval ning 120 000 aastat tagasi elanud karudele.
Uuring näitas, et praegu elavate jääkarude mitokondriaalne DNA on sarnane emaste pruunkarude omaga. Need pruunkarud elasid praeguse Iirimaa alal 20 000 – 50 000 aastat tagasi.
Kuid pruunkarude ja jääkarude naha struktuur ning karva värvus on erinevad. Samuti on jääkarud suuremad kui pruunkarud ning ka nende hammastes on erinevusi. Jääkarud elavad polaaraladel ning on head ujujad, pruunkarud seevastu eelistavad mägiseid metsaalasid.
«Pruunkarude ja jääkarude ühiste järglaste saamist ei ole peetud võimalikuks. Kuid uuring näitas, et see on juhtunud ning aidanud mõlema liigi edasisele arengule kaasa. Pruunkarud kui jääkarud on eksisteerinud üsna kaua aega, kuid nad väga erinevad. Samas aga on Iirimaa pruunkaru geenid jääkarudes selgelt olemas,» lausus University of College London uurijad.
Samas nüüd elavatel pruunkarudel ei ole jääkarudega sarnast geneetilist materjali.
Jääajal olid Briti saared maasildade abil mandri-Euroopaga ühenduses. Iirimaad ja Suurbritanniat ühendasid suured jäälahmakad.
«Teada on, et pruunkarud ja jääkarud said viimase 100 000 aasta jooksul ühiseid järglasi. See juhtus siis, kui kliimamuutus sundis neid kahte erinevat karuliiki üksteise elualadele liikuma. Kohtumine tõi kaasa ka paaritumise,» selgitas USA teadlane Beth Shapiro.