Näidend räägib kirjaniku noorpõlvest

Silvia Soro lavastab Naval enda kirjutatud näidendit Hella Wuolijoest ning tunneb selget rõõmu sealsest kaunist loodusest ja kangetest mulkidest. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Sel suvel on Lõuna-Mulgimaal Nava talus maalilise looduse keskel peetava kultuurifestivali peategelane Eesti-Soome kirjanik Hella Wuolijoki.

Nava talu peremees ja festivali põhikorraldaja Jaak Kõdar rääkis, et Hella Wuolijoes huvitas teda just see, kuidas üks väike Mulgimaa tüdruk, kes sündis vaid seitsme kilomeetri kaugusel Navalt, suutis nii kirjanduses kui poliitikas läbi lüüa.

«Tänavu saab 125 aastat Hella Wuolijoe sünnist, nii et on igati õige aeg selline näidend lavastada,» arvas ta. «Ümmargusest aastaarvust sai «Nava lava» ka alguse, kui 2005. aastal märkasime, et järgmisel aastal täitub 140 aastat Nava talu vabaksostmisest Polli mõisnikult. Nii sündis esimene näidend «Kolm risti».»

Põnev teema

Näidendi autor ja lavastaja Silvia Soro tõdes, et Hella Wuolijoe teema on väga põnev ja ta sai selleteemalist kirjandust lugedes ka ise palju targemaks.

«Hella Wuolijoki on üks tuntumaid eestlannasid maailmas. Eestis teatakse temast aga vähe,» lausus ta.

Soro ütles, et otsis Tõrvast üles Hella Wuolijoe lapsehoidja lapselapse Milvi Kalpuse, kes rääkis talle palju huvitavat.

Näidendi kirjutamine käis nii, et Jaak Kõdar alustas tööd ise ja andis siis Silvia Sorole edasi. Kokku lepiti vaid selles, et käsitlusele tuleb üksnes Wuolijoe noorus.

Küsimusele, mis talle Naval töötamist kõige rohkem meenutama jääb, vastas Silvia Soro, et talle avaldab kõige sügavamat muljet Mulgimaa ürgjõud, mida ta selles paigas selgelt tajub.

Nava laval teist aastat üles astuv Luule Komissarov ütles, et talle meeldib seal väga. «Esiteks on see koht väga kena ja trupp tore, juba esimesel korral sulasime ühte. Töö on kiire, loominguline, anname ainult kolm etendust — see kõik sobib mulle hästi. Ütlemata tore värk,» võttis tuntud näitlejanna asja kokku.

Näidendit «Väike kange mulgi naine» mängitakse kolmel õhtul. Laval on Arvo Raimo, Luule Komissarov, Riho Rosberg, Silvia Soro ja Iivi Lepik.

Kahel päeval etendub luuleteatris Wuolijoe poeem «Sõja laul», mis põhineb Jakob Hurda kogutud regivärsilisel rahvaluulel.

Muusikasõpradele pakutakse 23. juulil täispikka ooperi- ja klassikalise laulu kontserti «Me armastame laulu» või «Prantsuse ja hispaania laul Mulgi mõtsan». Esineb Mulgimaalt pärit ooperitäht Monika- Evelin Liiv.

Muusika ja jäätis

Ei puudu ka üllatused.

Neil päevil kohtus Jaak Kõdar ühe põneva mehe, Ruhja jäätisetehase direktori Igors Miezisega.

«24. juulil etendab noorteteater O Silvia Soro lavastatud näitemängu «Jäätise kuningriik» ja sellele järgneb tõeline maiustamise pidu, kus lastele pakutakse tasuta Läti jäätist,» rääkis Jaak Kõdar.

Nagu Naval ikka, saab mulkide moodi lõunat süüa, kopraparki või põlispuude juurde lühimatku teha ja Teringi rabas matkata.

Kuidas Navale jõuda?

Selle kohta annab Jaak Kõdar lihtsa selgituse: «Sõitke Karksi-Nuia, edasi Lilli ja sealt on Navale juba lihtne jõuda.» Karksi-Nuia ja Lilli vaheline tee on asfaltkatte paigaldamise lõppjärgus.

INIMENE

Hella Wuolijoki
• Sündis 21. juulil 1886 Taagepera vallas (neiupõlvenimi Ella Marie Murrik).
• Õppis Helsingi ülikoolis rahvaluule, ajaloo ja vene filoloogia erialal, lõpetas 1908. Samal aastal abiellus Sulo Wuolijoega.
• Temast sai äärmusvasakpoolne nõukogudemeelne poliitik, kes Talvesõja ajal vene sidemehe varjamise eest eluks ajaks vangi mõisteti. Vabastati pärast Jätkusõja lõppu 1944. aastal.
• 1940. aastate lõpul oli Yleisradio peadirektor ja Soome parlamendi liige.
• Suurima tunnustuse pälvis kirjanikuna oma Niskamäe-sarjaga, mis kujutab 1880.—1940. aastate Soome taluelu.
• Suri 2. veebruaril 1954 Helsingis.
Allikad: «Eesti entsüklopeedia», Vikipeedia