Valge naine, kes sünnitas komantšide juhi

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Cynthia Ann Parker koos tütre Topsannah`iga
Cynthia Ann Parker koos tütre Topsannah`iga Foto: Wikipedia.org

Valgenahaline ameeriklanna Cynthia Ann Parker sattus komantšide juurde, kui need Põhja-Ameerika põliselanikud ta perekonna tapsid.

Parker elas koos komantšidega 24 aastat, enne kui USA väeüksus ta vabastas, kirjutab Daily Mail.

Komantšid tapsid Parkeri perekonna 1836. aastal, kui ta oli üheksa-aastane. Perekond elas Texases peaaegu valgete poolt asustamata piirkonnas.

Indiaanlased võtsid tüdruku kaasa ja kasvatasid teda nagu oma lapsi. Ta sai uueks nimeks Nautdah.

24 aastajooksul elas heledate juustega ja sinisilmne Parker komantšide moodi. Ta abiellus komantšide väepealiku Peta Noconaga ning sünnitas kolm last, kellest üks poeg sai väga kuulsaks.

Ka unustas naine oma emakeele, mis oli inglise keel.

Parkeri pojast Quanah Parkerist sai 19. sajandi lõpus üks kõige kardetumaid indiaanijuhte ning viimane komantšide juht. Ta nõustus lõpuks USA võimude nõudmisega, et hõim peab hakkama reservaadis elama.

Teada on, et komantšid ei jätnud valgete elupaiku rünnates peaaegu mitte kedagi ellu. Cynthia Parker oli nii mitmegi skalpeerimise ning kehaosade eemaldamise tunnistajaks.

Parkerite perekonna hukk sai alguse 19. mail 1836. aastal, kui komantšid nende rantšot ründasid. Indiaanlased nõudsid lehma ning lähimat teed veevõtukohani.

Perekonna naisliikmed arvasid, et tegemist on lõksuga ning põgenesid maja tagauksest maisipõllule.

Mehed aga läksid komantšidele relvastamata vastu, pakkudes süüa. Indiaanlased ründasid valgeid ning tapsid naid naiste ees. Mehed skalpeeriti.

Lucy Parker püüdis oma nelja lapsega põgeneda. Indiaanlased tabasid nad. Lucy Parker, koos kahe lapsega  ja ta isa sunniti majja tagasi ning tapeti seal.

Ainsana jäi sellest perest ellu Cynthia Ann Parker, kellest sai komantš.

Kui naine valgete juurde tagasi jõudis ei osanud ta enam nende moodi elada. USA võimud andsid talle tasuta maad ning aastase pensioni 100 dollarit. Samuti määrastui talle ta meesoost sugulastest eeskostjad, kuna ta ei osanud enam inglise keelt rääkida.

Ta tütar suri 1864. aastal kopsupõletiku tagajärjel. Naisele tekitas kurbust see, et ta ei teadnud pärast USA kodusõja puhkemist, mis on saanud tema poegadest.

Cynthia Ann Parker suri 1870. aastal.

Parkeri ebatavalisest elus valmis Hollywoodis 1956. aastal John Wayne`iga peaosas film «The Searchers». Wayne mängib selles linateoses USA kodusõja veterani, kes otsib aastaid indiaanlaste poolt röövitud sugulast.

Möödunud aastal ilmus USA kirjaniku S. C. Gwynne´il samal teemal romaan pealkirjaga « Empire Of The Summer Moon».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles