Raadiosagedusi saab hakata müüma ja rentima
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
1. juuli 2011, 11:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/01/04/493486t1h5176.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas täna määruse, mille kohaselt lubatakse sideettevõtjatel müüa või rentida talle kuuluvaid raadiosagedusi, mida ta ise kasutada ei soovi.
Raadiosagedused on piiratud ressurss ja selline paindlik viis võimaldab seda ressurssi veelgi efektiivsemalt kasutada, kuna üleliigsed raadiosagedused ei jää niisama kasutult seisma. Ühtlasi soodustab see konkurentsi mobiilsete sideteenuste pakkujate seas, mis omakorda annab tarbijale suurema valikuvabaduse sideteenuse osutaja valikul.
Eesti raadiosagedusplaanis märgitakse ära raadiosagedusalad, kus sageduste müümine või rentimine on lubatud – esimesteks sellisteks sagedusaladeks on 2,1 GHz ja 2,6 GHz.
Minister Parts allkirjastas täna ka määruse, mis võimaldab läbi viia avaliku konkursi elektroonilise side sageduslubade andmiseks sagedusalas 1800 MHz. Sageduslubade andmisega luuakse täiendavad võimalused mobiilsidevõrkude arendamiseks ja lairiba raadiovõrkude loomiseks, mis omakorda laiendab tarbijate võimalusi kasutada kiiret mobiilsidet ja internetiteenuseid.
Avaliku konkursiga antakse välja kolm sagedusluba. Konkursi korraldab Tehnilise Järelevalve Amet ja see kuulutatakse eeldatavalt välja sügisel.
2009. aasta 24. novembril võttis Euroopa Liit vastu elektroonilise side siseturu muudatuste paketi (sidepakett), mis koosneb kahest direktiivist: parema õigusloome direktiiv ja kodaniku õiguse direktiiv. Eesti võttis paketi üle Elektroonilise side seaduse muutmisega Riigikogus 22. veebruaril.