Imetabased pääsemised eluohtlikest õnnetustest Mitte nõrganärvilistele!

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Copiapo varing. 2010.

FOTO: ARIEL MARINKOVIC / Scanpix

Tais koopasse lõksu jäänud 12 poissi ja nende treener on imekombel päästetud. Kuigi õnnetused on hirmsad ning valusad ja ei lõppe alati hästi, tasub meenutada neid, millel õnnelik lõpp! 

Maailma edukaim hädamaandumine.

2009. aasta 15 jaanuaril juhtus üks äärmiselt õnnelik lennuõnnetus. 155 reisijaga lennukil tekkisid probleemid koheselt peale õhkutõusu, sest kari hanesid lendas lennuki mõlemasse mootorisse. Kapten Chesley Sullenberg ja abipiloot Jeffrey Skiles olid sunnitud tegema hädamaandumise New York'i Hudson'i jõkke. See aga tähendas, et kõik reisijad ja meeskonnad jäid oma elu eest võitlema jääkülma vette. Õnneks suutsid enamus reisijaid ronida lennuki tiibadele, et päästjaid oodata. Päästepaadid saabusid mõne minuti jooksul ning äärmiselt õnnetult lõppeda võinud maandumisest, sai lennuajaloo üks edukamaid hädamaandumisi. 

15. jaanuar, 2009. Hudsoni jõel. 

FOTO: BRENDAN MCDERMID / REUTERS

Ohtlik kaev.

18-kuune Jessica McClure oli oma tädi tagaaias mängimas. Olles korraks omapäi jäetud jalutas väike laps maha jäetud kaevu poole ning kukkus sisse. Kaev oli umbes 20 sentimeetrise läbimõõduga ning veidi alla 7 meetri sügav. Tema päästmiseks kulus 58 tundi. Kui Jessica sai piisavalt vanaks, et juhtunust rääkida, on ta öelnud, et ei mäleta juhtunust midagi ning oma arme vaatab ta uhkusega, et on ellujääja. 25-aastaselt ootas teda ees 1 miljoni dollari suurune fond, mis kogunes ümberkaudsete inimeste heatahtlikest annetustest. 

2010 Copiapó kaevandusõnnetus.

2010. aasta 5 augustil jäid 33 meest 700 meetri sügavusele maa sisse lõksu, olles sissevarisenud sissepääsust ja ainsast pääseteest 5 kilomeetri kaugusel. Esialgu tegeles päästetöödega kaevanduse omanikud, kelle edenemine oli äärmiselt aeglane ja edutu. Seejärel otsustas riik, et saadab appi enda firma Codelco, kes alustas kohe akude puurimistega, et olukorrast selgemat pilti saada. 17 päeva pärast varingut leiti kiri, mis oli teibitud välja tõmmatud puuri külge: «Me oleme kõik varjupaigas, kõik 33 meist».

Selle märguande peale ühendasid jõud Tšiili, NASA kosmuseagentuur ja veel tosin erinevat koostööprojekti üle maailma. 13. oktoobril, 69 päeva pärast õnnetust, jõudsid mehed lõpuks ükshaaval maapinnale. Enamus neist olid heas tervislikus seisundis ning paranesid hiljem täielikult. Päästeoperatsiooniks kulus 20 miljonit dollarit, millest üks kolmandik tuli erarahastusest erinevate annetuste näol, ülejäänu kattis kaevanduse omanikud ning Tšiili valitsus.

Tšiili kaevandaja Juan Illanes rõõmustamas, pärast 69 päevast maa alusest lõksust pääsemist.

FOTO: MARTIN BERNETTI / AFP

«Elus».

1972. aasta 13. oktoobril kukkus Andide mäestikus alla Uruguay lend. Pardal olid Uruguay ragbi meeskond koos pere ja sõpradega, kokku 45 inimest. Nende ellujäämisvõimalused olid nii madalad, et otsingumissioon tühistati kõigest 8 päeva pärast. Mõned hukkusid silmapilkselt, teised leidsid oma piinarikka lõpu vigastuste ja külma tõttu. Ellujääjatel jäi iga päeva üha vähem variante ellujäämiseks. Neil olid mõned šokolaadibatoonid ja veidi veini, kuid sellest ei piisanud. Lõpuks tegid nad ühiselt õõvastava otsuse, et söövad surma saanute liha, et ellu jääda. 

Nando Parrado ja Roberto Canessa võtsid ette 12 päeva pikkuse matka, et püüda leida abi endale ja ülejäänud 14-le reisijale. 23. detsembril 1972 jõudis abi lõpuks kohale, 72 päeva pärast õnnetust. Ilma toidu ja soojata, külmas, lumises mäetipus. 

Nende traagiline, kuid õnneliku lõpuga lugu inspireeris 1993. aastal vändatud filmi «Alive» («Elus»).

Apollo 13

1970. aasta 13. aprillil toimus kosmoselaev Apollo pardal plahvatus. Kolmandaks maandumiseks Kuule planeeritud maandumine, muutus ühtäkki kolme pardal olnud mehe jaoks võitluseks elu ja surma vahel. 

Pärast hapnikupaagi plahvatust sõnas James A. Lovell kurikuulsad sõnad: «Houstun, meil on probleem!» Maapealne käsujaam käskis meestel suunduda Kuule maandumiseks mõeldud moodulisse, mille varud suutsid kahte inimest elus hoida umbes 45 tundi. Kuid selleks, et Apollo 13 meeskond saaks elusana Maale naasta, oleks vaja, et elus hoitaks kolme meest, vähemalt 90 tundi ning edukalt navigeerida rohkem kui 321 868 kilomeetrit kosmoseruumi. 

Maapealse käsumeeskonna toel juhtisid astronaudid kuumoodulit ja selle trajektoori, suunaks Maa. Nad veetsid 3 päeva kägaras, aina külmenevas ruumis. Samal ajal püüdsid maapealsed teadlased ja insenerid leida viisi, kuidas nad saaksid siseneda Maa atmosfääri ning turvaliselt maanduda. Nende lahendus igal juhul töötas! 17. aprillil potsatasid kõik kolm kosmonauti turvaliselt Vaikse ookeani vetesse. 

Elu24 maksab vihje eest tasu!

SAADA vihje
Tagasi üles