Cannes’i loovusfestivali ühel kõige oodatumal esinemisel kõndisid Debussy konverentsisaali lavale maailmakuulsad meediamehed James Murdoch (News Corporationi ninamees) ja Jeffrey Katzenberg (filmiprodutsent, Dremworks Animationi juht) ning arutlesid meid ümbritseva meediamaailma hetkeseisu ja tuleviku üle.
Tulise diskussiooni asemel oli Sir Martin Sorelli juhitud mõttevahetus pigem sõbralik vestlus, mida kuulas ahnelt 1300 festivali delegaati.
Ligi tunni jooksul arutleti maailmamajanduse hetkeseisu üle ning vaeti, kuidas tehnoloogilised läbimurded meediaäri mõjutavad.
Läänemaailma majandus hakkab kriisist välja tulema, leidsid mõlemad mehed. Mõnel turul pole aga kriis peaaegu tunda andnudki, eriti heas seisus on Austraalia ja Aasia majandus. Seda viimast oli näha ka Hiina ja India tugevatest esindustest Cannes’i festivalil.
Euroopas on asi Murdochi ja Katzenbergi hinnangul nutusem, peaasjalikult Euroopa pehme kõhualuse ehk Kreeka, Hispaania ja Portugali finantsilise haavatavuse tõttu.
Koos Steven Spielbergi ja David Geffeniga 1994. aastal filmistuudio Dreamworks loonud Katzenberg avaldas kriitilisi mõtteid loovustendentside kohta Hollywoodi toodangus. Ta tunnistas, et filmitootjad peavad astuma kitsast rada, mida ühelt poolt ääristab lihtne ja garanteeritud kommertsedu ning teiselt poolt kunstilised püüdlused. «Viimane dekaad on Hollywoodis kunstilises mõttes üle aegade viletsamaid,» nentis produtsent.
Enda kogemustest lähtudes seletas ta ära ka selle häda põhjuse: «Looming on alati risk. Sul peab ikka hea paarsada dollarit tagataskus varuks olema, kui tahad oma kunstilisi piire avardada. Meil on see võimalus olnud, kuid produtsendid, kellel sellist turvavõrku ei ole, peavad kindla peale välja minema ja tegema filmi, mis raudselt raha tagasi teeniks.»
3D-tehnoloogiat pidas ta viimase aja suurimaks läbimurdeks, mis suudab koduekraanide ette istuma jäänud inimesed taas kinno tuua. Samas avaldas Katzenberg pettumust, kui küündimatult paljud filmitootjad seda rakendavad. «Tehnoloogia on kindla peale kunstniku sõber, seda tuleb osata kasutada,» rääkis ta, lisades, et parasjagu käib koostöö Inteliga ning selle tulemus võib meedialoomes väikese revolutsiooni põhjustada.
Samasuguse pettunud tooniga rääkis Katzenberg ka Madison Avenue – New Yorgi tänav, kuhu on koondunud reklaamibürood, laiemalt siis kogu reklaamitööstus – toodangust. Ta tõi näiteks Superbowli, ameerika jalgpalli finaalmatši, mille ülekande reklaamisekund on kalleim maailmas.
Sellesse ülekandesse oma reklaami paigutamine on reklaamija jaoks turundusdeklaratsioon omaette ja loomulikult näidatakse seal kalleimaid ja loovamaid klippe. Katzenberg tunnistas, et tema jaoks pole eriti oluline, millised meeskonnad ekraanil palli pärast võitlevad, ta ootab pigem reklaame ja toob mängu ajal endale uue portsu krõpse. Seda suurem oli tema pettumus, kui tänavune reklaamitase osutus varasemast nõrgemaks.
Murdoch avaldas samasuguseid muresid oma eriala, ajakirjandusäri kohta. «Kui hirm tulemuste pärast kipub halvama loomingulist protsessi, tasub olla eriti ettevaatlik,» arvas ta. Ta tunnistas, et tema juhitav News Corporation on vastuvõtlik muredele tellimuste ja reklaamikäibe pärast. Firma peaks teadlikumalt investeerima oma brändi ning looma uusi huvitavaid viise tarbijatega suhtlemiseks.
Üheks väljapääsuks trükimeedia madalseisust pidas ta tehnoloogilist läbimurret, mille on kaasa toonud tahvelarvutite levik. Need seadmed, mis olid süles vähemalt igal kolmandal saalisistunul, avavad Murdochi sõnul võimaluse teha täiesti uut moodi ajakirjandust, ning digitaalsed lehetellimused on tõusev trend.
Puutetundlikud ekraanid lubavad toimetajatel avastada uusi loomingulisi võimalusi ajakirjandusliku sisu avamiseks ja edastamiseks, sest kõrvuti kirjutatud sõnaga saab kasutada heli ja liikuvat pilti. Samamoodi nägi ta selles meediumis uut võimalust reklaamitegijatele.
Mõne lause pühendas Murdoch tahvelarvutite kasutamisele koolides ning avaldas arvamust, et see on selge tulevikusuund.
Moderaator Sorell uuris, kas firma suurus vähendab selle tegevuse loomingulisust. Seda
eitasid mõlemad mehed üsna üksmeelselt. Murdoch oli seisukohal, et ehkki News Corporation, mille aastane müügitulu on 33 miljardit dollarit ning mis tegeleb igasuguse meediaga, trükistest ringhäälingu, kaabeltelevisiooni ja filmiärini, pole kaugeltki veel nii suur, kui võiks olla.
Suurus annab loovuse rakendamiseks uued mastaabid, leidsid esinejad.
Tulevik Google’i moodi
Eric Schmidt, Google’i juhatuse esimees, valiti Cannes’i loovusfestivalil aasta meediapersooniks. Tema peetud seminaril sai auditoorium teada, millisena näeb Google meie tehnoloogiast mõjutatud lähitulevikku.
«Olen Cannes’is ja tahaksin osta T-särki,» seletas Schmidt. Ta ei põhjendanud, miks ta peaks särgi ostma, sest tasuta jagatavatest reklaamsärkidest oleks võinud festivalil aastavaru soetada. «Kõnnin tänaval ja telefon piiksub: «Pööra vasakule, seal on su lemmikbränd 30 protsenti odavam.» Astun poodi, ostan särgi ja maksan telefoniga.»
Selline turundusmeetod kasutab nutitelefonide positsioneerimisvõimalusi ja Google’i arendatavat teenust Google Wallet. Lisaks teab telefon omaniku eelistusi, sest Google on need tema meedia- ja ostukäitumise põhjal katalooginud. «Kõige parem on, et Google teab, mida sa tahad, ilma et peaksid selle telefoni tippima,» lisas Schmidt.
Tema hinnangul on mobiilimaksed uus arenev turg. Järgmisel aastal tehakse ligi kolmandik makseid restoranides ja kauplustes mobiiliga – seda riikides, kus Google’i rahakott lubab telefoni maksevahendina kasutada. «Me räägime miljarditest dollaritest,» rõõmustas Schmidt. Teise tuleviku-uudisena lubas ta meile autosid, mis end ise juhivad. «Rool seal muidugi on,et inimene end kindlamalt tunneks, aga masin teab ise, kuhu sõita.»
Tehnoloogiast tulenev privaatsusekaotus visionääri ei heidutanud. Ta seletas, et nii inimesed kui ka robotid teevad suurepärast tööd, kuid eri valdkondades – miks siis mitte lasta robotitel teha, mida nad oskavad. Kasutaja peab vaid hoolega silmas pidama, millist informatsiooni ta lubab tarkvaralistel agentidel enda kohta kasutada, ja siis olevat kõik korras.
Filosoofilisemas plaanis hoiatas ta suurettevõtteid: kui firma on piisavalt suureks saanud, siis ei ole põhilised konkurentsiriskid mitte võistelevate korporatsioonide tegevuses, vaid organisatsiooni sisekäitumises. Tihti jäetakse märkamata ja välja arendamata mõni suurepärane loov idee, millele keegi on kuskil osakonnas tulnud.
Twitteri-säuts tõi 500 000 vaatajat
Pierce Morgan, telekanali CNN legendaarse saatejuhi Larry Kingi mantlipärija, rääkis Cannes’i festivalil Aaron Sorkini ja David Simoniga vesteldes, kuidas sotsiaalmeedia aitas tal tõsta oma saate «Täna õhtul Piers Morganiga» vaadatavust poole miljoni võrra. «Kirjutasin, et täna on saates Charlie Sheen (skandaalne näitleja – toim), ja 500 000 vaatajat nagu maast leitud. See ei läinud mulle midagi maksma. Oivaline näide sotsiaalmeedia mõjust,» rääkis Morgan.
Aaron Sorkin, telekanali NBC seriaali «West Wing» ja filmi «Sotsiaalvõrgustik» stsenarist, ei jaganud Morgani vaimustust. «Liitusin Facebookiga, kui kirjutasin «Sotsiaalvõrgustiku» stsenaariumi. Lihtsalt et teada saada, mis asi see on.»
David Simon, telejaama HBO auhinnatud seriaali «The Wire» stsenarist, jagas Sorkini skepsist: «Mulle ei meeldi, mida need arengud on teinud tipptasemel ajakirjandusega.» Ta ütles, et online-meedia võidujooksu tõttu uudiste avaldamise kiiruse nimel jääb ajakirjandus pealkirja tasemele.
Kuid tehnoloogia pole alati paha, leidsid mõlemad kuulsad stsenaristid. ««Wired» tuli ekraanile igapäevaselt ning seetõttu saime endale lubada keerulisemaid, nõudlikumaid süžeekäike,» rääkis Simon.
Sorkin lisas, et tänapäeva inimest ümbritsevad kõikjal ekraanid. Seetõttu haarab teletoodang meid kõikjal, mitte vaid kodus televiisori ees. Pole vahet, kas pilt jõuab ekraanile telejaama lainete või internetiportaali kaudu: see annab vaid teletoodangule hoogu juurde ning koitmas on televisiooni teine kuldaeg.
«Üha rohkem tuleb televisiooni andekaid inimesi filmi- ja teatrimaailmast,» lisas väitlejatega liitunud Jeffery Bewkes, meediafirma Time Warner pealik. Internet ei kujuta televisiooniärile tema sõnul mingit ohtu. «Veeb ja TV sulavad järjest rohkem kokku ja selle tõttu muutub tele meediumina võimsamaks,» ütles ta. Seega saavad turundajad uue paindliku platvormi, mis annab võimaluse brände huvitavalt tutvustada.
Facebookis hiilib reklaam kasutajate sõbraks
Facebook võib olla vägev reklaamivahend, kinnitas Cannes’i festivali delegaatidele Facebooki turunduse eest vastutav asepresident Carolyn Everson.
Viis aastat tagasi olid meie tegemised internetis anonüümsed või varjatud, aga Facebookis toimetavad kasutajad enamasti oma tõelise nime all. Läbi aegade on reklaamitegijad teadnud, et kõige mõjusam reklaamimeedium on nn naabrinaise soovitus ehk see, kui kaupa kiidab keegi, keda reklaami vastuvõtja isiklikult tunneb.
Everson väitis, et kui Facebooki-sõbrad üksteisele soovitusi jagavad, on see brändi jaoks sama mõjus kui luust ja lihast inimeste arvamusavaldused. Seega tuleb turundus Facebookis üles ehitada nii, et see haaraks kasutajaid isiklikult.
Facebooki reklaami algusaegadel pidasid paljud turundajad tähtsaks palju «meeldib»-hääli koguda. Kuid sellest ei piisa. Teine etapp on staatiliste reklaamide paigutamine kasutaja personaalse lehekülje parempoolsesse serva. Aga Facebooki meelest on ka sellest vähe.
Nii tutvustasid nad selle aasta alguses uut reklaamivahendit, mida kutsutakse Sponsored Stories (SS, «spondeeritud lood»). See võimaldab turundajal näidata oma kommertsteateid Facebooki kasutajate uudislõngades, mis annab just selle «naabrinaise soovituse» efekti. Uuringufirma Nielsen, mis hakkas aasta tagasi Facebooki reklaamide efektiivsust mõõtma, tõdes, et kui kasutajad näevad, et nende sõbrad mõnda reklaami «laigivad» või kommenteerivad, on 30 protsenti suurem tõenäosus, et nad seda sõnumit hiljem ka mäletavad.
See erineb Google’i reklaamifilosoofiast. Google’is on reklaamid sisust eraldatud – nagu traditsioonilises meedias. Facebookis poevad reklaamid aga inimestevahelisesse vestlusesse. Facebook ei tõota reklaamijatele, et kasutajad tormavad kohe nende kaupu ostma. Selle asemel pargib võrgustik reklaamiteate vaikselt kasutaja teadvusesse.
AS Tallinna Lennujaam, müügiosakonna juhataja Indrek Kaing:
Võimalus kuulda edulugusid
Osalemine Cannes’i festivalil avardab ennekõike silmaringi ja annab aimu reklaamimaailmas toimuvast. Seal on võimalus kohtuda maailma teravaimate loojatega, kes räägivad oma edulugusid. Ettevõtete juhid võiksid sealt ammutada inspiratsiooni ka tervete äriplaanide või -suundade ümberkujundamiseks.
Osaleda saab seminaridel, töötubades ja reklaamide läbivaatustel.
Põnevaid lugusid oli palju ja üks meeldejäävamaid kindlasti dr Edward de Bono mõtisklus suurel laval oma vildikate ja paberitega, kust kõrvu jäi kumisema järgmine mõte: «Maailma suurim probleem ei ole kliima soojenemine, vaid mõtlemisvõime puudulikkus.» Tema mõtteteri nautis täistuubitud saalitäis professionaale suure austusega.
Uusi sõpru-kontakte sain kaasa Iisraelist, Inglismaalt ja Ameerika mitmest nurgast. Oluline oli ka lähem tutvus Eesti delegatsiooniga, sest päris kõiki veel ei tunne. Seda pisiasja on seal võimalik parandada. Olin festivalil neljandat korda ja südamest loodan, et neid külastusi tuleb veel väga palju.
SEB Pank, brändijuht Eha Talvist:
Kasulikud õppetunnid
Festival annab võimaluse reklaami-, turundus- ja kommunikatsioonimaailma üldisemalt näha ning silmaringi laiendada. Olen sealt alati tagasi tulnud värskete mõtete ja oskusega ka oma töid kõrvalseisja pilguga vaadata. Kui aastaid tagasi arvasin, et tegemist on reklaamiagentuuridele mõeldud «koolitusega», siis nüüd võin väita, et see sobib kõikidele turundusinimestele.
Kõige huvitavam esineja oli minu jaoks Malcolm Gladwell, kes rääkis innovatsioonist. Tema sõnum oli, et alati pole otstarbekas olla uuenduste eesotsas, sest tihtipeale võidab hoopis n-ö number kolm.
Kasulikum on tutvuda põhjalikult teiste ettevõtete toodetega ning siis ise paremini teha, hoides nii kokku väärtuslikku aega ja raha. Lisaks heale sisule oli Gladwell ka suurepärane esineja. Ta ei näidanud mitte ühtegi slaidi ega klippi, vaid lihtsalt seisis kõnepuldis, ometi suutis ta kogu saali endaga koos hingama panna ja mõjus ülivõimsalt.
Olin Cannes’is neljandat korda ja loomulikult tahaksin sinna ka tulevikus.
Reklaamiagentuuri Tabasco loovjuht Indrek Viiderfeld:
Kasulikud lihtsad tõed
Cannes’is ehk reklaami olümpiamängudel osalemine avardab lisaks praktilistele ja teoreetilisele teadmistele seminaridest ja töötubadest ka lihtsalt silmaringi, inspireerib ning annab võimaluse sotsiaalseks suhtluseks oma eriala tippudega nii Eestist kui ka mujalt.
Annab lihtsalt edasi ka taustsüsteemi ehk teadmise, millisel tasemel me oma reklaamidega oleme. Isiklikult enim inspireeris ja julgustas paneeldiskussioon sõltumatutest agentuuridest, kelle näitel võib selgelt öelda, et suur agentuur ei pea olema tingimata suur inimeste arvult, küll aga oma mõtetelt ja kvaliteedilt.
Cannes’is võib auhindu võita ka maailma mastaabis vähetähtsa turu kahe-inimese-agentuur, mis teenindab kohalikke kliente. Oluline on teha tööd töö, mitte raha pärast. Väikesel agentuuril on võimalik mõelda eeskätt heale tööle, alles seejärel kliendi rahuldamisele.
Meie agentuuri esindajad olid Cannes’i festivalil teist korda ja ei välista ka tulevikus aeg-ajalt sinna kanti jõudmist.
Reklaamiagentuuri Age McCann strateegiajuht Tõnu Kõva:
Võimalus end teistega võrrelda
Cannes’i festival annab võimaluse näha enda tehtut muu maailma kontekstis ning leida võimalusi oma tegevuse parandamiseks.
Huvitavamad esinejad olid näiteks dr Edward de Bono ning Sir Ken Robinson, kes vastavalt nägid kõige tõsisema probleemina «viletsat mõtlemist», kuna meie süsteem põhineb «standardsetes olukordades standardsete lahenduste rakendamisel»; ning loovuse tapmist haridussüsteemis.
Tähelepanu vääris Martin Lindstromi ettekanne – ta käsitles brändi rolli kasvu igapäevases elus. Muu hulgas tõi ta neuroloogiauuringutele viidates välja asjaolu, et brändid aktiveerivad aju samu piirkondi, mis religioon. Lisaks kattuvad religiooni ja brändi tugisambad.
Peaasjalikult sai Cannes’is suheldud McCann-Ericksoni reklaamiketi esindajatega, sõlmisime kontaktid agentuuriga Sharethrough, mis keskendub «sisu levitamisele», ning agentuuriga StrawberryFrog, mis tegeleb «kultuurilise liikumise turundusega».
Festivalil käisin neljandat korda.
/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2011/06/29/647864t1h4134.jpg)